Hans Utt tulli isa Hans abi al kohtu ette ja kaebab, et temal olla 765 lina peu liust ärawarastud ja otsimise järel leidnud need linad Jaan Lään linade juurest wäljas maha istutud, mis ema Liiso, kes neid neid olli kiskunud ja sidunud täiest äratunnud, aga selle aea sees kui kohtumehe senna kutsunud waatama, olla Jaan Lään need linad oma linadega segamini kokku sidunud.
Jaan Lään ette nõutud wastab, et ta olema ise omal kaks tõugu linu kokku sidunud, ja kiskumise aeal neid kahe koormaga likku wedanud.
Hans Utt ema Liisa ütleb, et Jaan Läänel olla kolm tõugu linu istumas olnud, kuid neid pühapääwal leidnud ja omad linad kinni köitmisest äratunnud, mis ka üsna kõwad alles olnud.
Kohtumees Jüri Puhu ütleb et mõisa kubja Hendrik Elblaus ütlemise järel olema Jaan Läänel wähem pool wakamaad lina külitud olnud ja kahes tükis, need linad mis Liisa Utt omaks tunnistanud olnud teist moodu seutud kui Jaan Lääne omad linad, Hans Utti arwatud linad olnud pitkemad ja kõwemad ja naad olnud kuppu seutud segamini 1 peu kõwa ja teine pehme peu, neid linu olnud siiski kahte jakku seutud ühes jaus olnud 37 kubu ja teises jaus 23 kubu. igas kaus 30 peu suurused peud.
Et tämma aasta kuskile nii head lina ei ole olnud et wakamaa pealt, peale 3600 peu linu oleks saanud ja muidogi olli seal nurgas koguni põud ja naabi rahwas linad wikatiga kokku aeasid.
Tämmo aasta on kõigeparem lina olnud, kus ka täeste hea olli kasunud 2000 peu wakamaast saadud- ja ka Jaan Laan 900 peu ütleb ühes koormas likku wedanud ja ka sidumisest täiest tunda, et wõerad linad seas on, siis on tunda et Lään neid linu on warastanud.
Mõistetud
Jaan Lään peab 765 peu linade eest Hans Utile maksma 10 rubla ja saab warguse teo pärast 15 hoopi witsu.
Sai Apelatisni kaebduse seletusega kuulutud.
Hans Utt tulli isa Hans abi al kohtu ette ja kaebab, et temal olla 765 lina peu liust ärawarastud ja otsimise järel leidnud need linad Jaan Lään linade juurest wäljas maha istutud, mis ema Liiso, kes neid neid olli kiskunud ja sidunud täiest äratunnud, aga selle aea sees kui kohtumehe senna kutsunud waatama, olla Jaan Lään need linad oma linadega segamini kokku sidunud.
Jaan Lään ette nõutud wastab, et ta olema ise omal kaks tõugu linu kokku sidunud, ja kiskumise aeal neid kahe koormaga likku wedanud.
Hans Utt ema Liisa ütleb, et Jaan Läänel olla kolm tõugu linu istumas olnud, kuid neid pühapääwal leidnud ja omad linad kinni köitmisest äratunnud, mis ka üsna kõwad alles olnud.
Kohtumees Jüri Puhu ütleb et mõisa kubja Hendrik Elblaus ütlemise järel olema Jaan Läänel wähem pool wakamaad lina külitud olnud ja kahes tükis, need linad mis Liisa Utt omaks tunnistanud olnud teist moodu seutud kui Jaan Lääne omad linad, Hans Utti arwatud linad olnud pitkemad ja kõwemad ja naad olnud kuppu seutud segamini 1 peu kõwa ja teine pehme peu, neid linu olnud siiski kahte jakku seutud ühes jaus olnud 37 kubu ja teises jaus 23 kubu. igas kaus 30 peu suurused peud.
Et tämma aasta kuskile nii head lina ei ole olnud et wakamaa pealt, peale 3600 peu linu oleks saanud ja muidogi olli seal nurgas koguni põud ja naabi rahwas linad wikatiga kokku aeasid.
Tämmo aasta on kõigeparem lina olnud, kus ka täeste hea olli kasunud 2000 peu wakamaast saadud- ja ka Jaan Laan 900 peu ütleb ühes koormas likku wedanud ja ka sidumisest täiest tunda, et wõerad linad seas on, siis on tunda et Lään neid linu on warastanud.
Mõistetud
Jaan Lään peab 765 peu linade eest Hans Utile maksma 10 rubla ja saab warguse teo pärast 15 hoopi witsu.
Sai Apelatisni kaebduse seletusega kuulutud.
