Kaebas Herküla mõisa sepp Jaan Õunapuu, et mõisa koerad tema naist Miina Õunapuud (19 a w.) sel 8. Augustil 1886 a mõisast tük maad eemal (1/2 wersta) olid kiskunud, et kõik riidet mis ta ümber olid lõhki ja haawad ihu sisse teinud, ja et nüid naine sellest hirmus ehmatust saanud (et küll ihu paranenud olla) et ta iga öösel ja ühte puhku (magades) hirmu tunneb, ja ehmatades üles kargab, ja terwis olla tema naisel sellest saadik üsna kohutaw, ja kardetaw, et mis sest wiimaks wõib weel tulla. Tohtri rohi mis sell korral ka temale on antud ei ole abi saatnud.

Ette kutsuti Jüri Korw (talitaja abim) walla eest seisja, kes sell korral oli asja lugu üle kuulama ja waatama kutsutud, sest et mõisa herrad, ega waldas talitajad kodu põle olnud. see tunnistas et need riidet mis naise ümber olnud ja temale näidatud pole terwed kohta kuskil olnud, waid kõik olnud koerdest puruks kistud, ja naise selja peal kaks suurt pikka haawa ihu sees, ja kaks haawa jalgade külles näha olnud.

Sepa tunnistuse järel olewad herra temale lepituseks 10 rubla anda lubanud, aga sep nõuab kuidas ta siin kog. kohtu ees ütles mitte wähem kui 100 rubla pidada mõisa herra temale maksma, et herra seda nõutud suurt summa põle lubanud nõuab sep kog. kohtu poolt asja seletamist sest herra ütelnud mine kohtusse.

Kog. kohtu otsus

Et kog. kohtul niisuguse asja nõudmise juures, ega mõisa herra wahel õigust midagi mõista põle, palub seda asja Keiserlikku Kih. Kohtu seletada ja lepitada wõtta.

Kog. koh. wanem T. Matson (allkiri)

" " kõrwamees H. Wanaweski (allkiri)

" " " Prits Woldrad XXX

/See prot. sai keiserliku kih. kohtule w.a. 6 Sept 86 N 91./