Ette tuli Herküla talitaja Jüri Lauriman ja kaebas, et tema olewad Jaani peremees Aadu Raud herjad enne paarkorda oma heinamaalt ära ajanud, ja neid keelanud mitte enam sinna ajada, nüüd olewad ta neid kolmat kord Jaani pere õue ajanud ja Aadu Rauale selle pärast ütelnud et mitte neid minu heinamaale enam laska, kus mo oma loom ei käi, ei pea ka teiste loomad seda tallama ja sööma. "Ja kui sa nõnda tahad siis laseme endi koppled ka ühte." Kui naad oma asja olid seletanud, tulnud peremehe poeg Mihkel Raud kui hull toast wälja ja wajutanud talitajale kahe käega wastu rindu nõnda et see taganedes pikali pidanud kukkuma, ja sell silma pilgul karganud nende õue koer ka tema takka pükstesse kinni. Kui Aadu Raud seda näinud on ta poisi keelanud mitte lüia, see aga otsinud kas ehk oleks midagi kätte saanud ja ähwardanud talitajale mööda kaela anda, et õuest wälja läheb j.n.e.
Et talitajal mitte (isa) Adu Raud üle ei ütle muud kaebada olewad kui et mitte enam hergi tema heinamaale ei laseks, aga Mihkel Raud üle nõuab kohut laska pidada et see teda oli lükkanud, wõi löönud, kui nemad peremehega oma asja seletasid, siis peaks pere poisid kellel sinna juure miskid asja ei ole söna lausumata eemal seisma.
Aadu Raud kutsuti ette ja kuulati kas ta oma loomad on talitaja heina maa peale lasknud, ja weel siis ise nii julged on teisele kallale tungima.
Aadu Raud ütles et nende heinamaad ühes olewad ja kuidas wõida tema neid sealt eemal hoida j.n.e. aga see tüli on nende poisi läbi tulnud, sest tema olewad teda küll keelanud, aga see põle mitte kuulnud.
Kog. koh. otsus.
Kog. kohus mõistis et Aadu Raud oma loomad Jüri Lauriman heinamaa pealt eemal peab hoidma. Selle eest mis naad seal on enne käinud, on Lauriman nii sammuti lubanud jätta, ehk kui laseb siis wõib kinni ajada ja trahwida laska.
Kui kog. kohus Mihkel Rauda üle kuulas ja teda 3 rublaga trahwima pidi olid nemad Talitajaga ära leppinud.
/Leppitud./
Ette tuli Herküla talitaja Jüri Lauriman ja kaebas, et tema olewad Jaani peremees Aadu Raud herjad enne paarkorda oma heinamaalt ära ajanud, ja neid keelanud mitte enam sinna ajada, nüüd olewad ta neid kolmat kord Jaani pere õue ajanud ja Aadu Rauale selle pärast ütelnud et mitte neid minu heinamaale enam laska, kus mo oma loom ei käi, ei pea ka teiste loomad seda tallama ja sööma. "Ja kui sa nõnda tahad siis laseme endi koppled ka ühte." Kui naad oma asja olid seletanud, tulnud peremehe poeg Mihkel Raud kui hull toast wälja ja wajutanud talitajale kahe käega wastu rindu nõnda et see taganedes pikali pidanud kukkuma, ja sell silma pilgul karganud nende õue koer ka tema takka pükstesse kinni. Kui Aadu Raud seda näinud on ta poisi keelanud mitte lüia, see aga otsinud kas ehk oleks midagi kätte saanud ja ähwardanud talitajale mööda kaela anda, et õuest wälja läheb j.n.e.
Et talitajal mitte (isa) Adu Raud üle ei ütle muud kaebada olewad kui et mitte enam hergi tema heinamaale ei laseks, aga Mihkel Raud üle nõuab kohut laska pidada et see teda oli lükkanud, wõi löönud, kui nemad peremehega oma asja seletasid, siis peaks pere poisid kellel sinna juure miskid asja ei ole söna lausumata eemal seisma.
Aadu Raud kutsuti ette ja kuulati kas ta oma loomad on talitaja heina maa peale lasknud, ja weel siis ise nii julged on teisele kallale tungima.
Aadu Raud ütles et nende heinamaad ühes olewad ja kuidas wõida tema neid sealt eemal hoida j.n.e. aga see tüli on nende poisi läbi tulnud, sest tema olewad teda küll keelanud, aga see põle mitte kuulnud.
Kog. koh. otsus.
Kog. kohus mõistis et Aadu Raud oma loomad Jüri Lauriman heinamaa pealt eemal peab hoidma. Selle eest mis naad seal on enne käinud, on Lauriman nii sammuti lubanud jätta, ehk kui laseb siis wõib kinni ajada ja trahwida laska.
Kui kog. kohus Mihkel Rauda üle kuulas ja teda 3 rublaga trahwima pidi olid nemad Talitajaga ära leppinud.
/Leppitud./
