Tuli ette Pirgu walla waene Toomas Reming, kes waldas pere=perelt kordas käib, sest et ise ennast toita ei jöua wigase terwise pärast, on ka 65 a. wana. Ja kaebas, et tema sel 9.-10. Nowembril ööse talitaja peres korteris olnud, tulnud nimetud ööl kel 4-5 ajal hom. Herküla mees Pearn Aru sinna sisse (wist Miiliste kõrtsist purjus peaga) ja hakkanud seal teda walla nuumikuks ja ühe ning teise sõnadega sõimama, kui ta seal pere pörandal oli magamise aset pidanud. See peale olla aga Reming kostnud, et ta Herküla wallast midagi ei saada, et teda sellepärast hurjutada, ja see põle sinu asi, kui Pirgu wald mind toidab. Siis on Pearn Aru wanamehe jalust kinni wõtnud teda pea alaspidi siis ripuda lasknud, siis teda kokku waiutanud, et ta kahekorra kondide murdmise hädas karjunud, et peremeest (talitajad) kodu põle olnud, wisanud ta teda küll põhkude, wõi poranda peale maha, aga siis kiskunud ta Remingil need kaks särki (teine sitsi teine puuwillane särk) mis tal selgas olnud löhki, ja tõmbanud särgi rebimisega weel Toomal külje pealt ihu katki et nahk werine on olnud (ja praegu katki, talitaja tunnistus). Siis olla ta teda weel mööda maad wedanud, ja jalaga kohu peale wautanud, nõnda et temal, kellel enne pisut kubeme woolmed, wõi sooled kubemes käinud, nüid palju enam haiged teha ja wälja käija. Kui Reming oma häda sees seda lubanud, kohtusse kaebada, siis on Aru teda weel kolmat hoogu körist kinni pigistanud, ja see olnud kõige kangem häda, siis tahtnud elu wötta.
Kõige selle liig kannatuse ja häda eest nõuab Reming Aru käest omale 3 rubla.
Nüid kutsuti Pearn Aru (taluperemees ja walla eestseisja Herkülas) kohtu ette ja kuulati kuidas ta nõnda hirmus rumalasti ühe wana waese sandiga kellel wastu hakkamise jõudu ega kedagi ei ole teeb, sest et kohus ja kord on niisugusid aidata, aga mitte kellel terwis muidugi küll waene on, weel enam wigastada. Aru aga ajas seda kaebdust kõik waleks, et ei ole teda riputanud, ei jalaga wajutanud, ei köri pigistanud, ei ka särki löhkunud. Nüid oli tunnistust waja, ja selleks astus Pirgu talitaja ette, ja ütles, et ta oma naise Tiina ja sulase Jüri Mähkül käest kodus seda lugu oli teada saanud, ja need olla niisammuti kui Remingi ise siin ka tunnistanud, peale selle ütles Pirgu kohtu mees ja talitaja et nemad wanameest on waatanud, ja see olla külje pealt praegu weel katki, ja need särgid niisamuti lõhki kistud.
Sellest aga ei arwanud kog. kohus weel küll olewad, waid Jüri Mähkül kes seda oma silmaga on näinud, peab tunnistama. Pearn Aru andis teada, et temal sulane Jüri Sassian kaasas olnud, ja see wõib tunnistuseks kutsuda, et ta nõnda põle teinud. See Sassian olewad aga nii joobnud olnud, et kui pere tuppa saanud, siis kohe põrandale pikkali lasknud. Seda ei arwatud mitte tunnistuse meheks kõlbama kes isegi ennast ei jõua waadata.
Jäeb (teiseks) järgmiseks kohtu korraks seletada.
Kog. koh. wanema eest Jüri Reinok (allkiri)
" " kõrwamees H. Wanaweski (allkiri)
" " " Prits Woldrad XXX
Tuli ette Pirgu walla waene Toomas Reming, kes waldas pere=perelt kordas käib, sest et ise ennast toita ei jöua wigase terwise pärast, on ka 65 a. wana. Ja kaebas, et tema sel 9.-10. Nowembril ööse talitaja peres korteris olnud, tulnud nimetud ööl kel 4-5 ajal hom. Herküla mees Pearn Aru sinna sisse (wist Miiliste kõrtsist purjus peaga) ja hakkanud seal teda walla nuumikuks ja ühe ning teise sõnadega sõimama, kui ta seal pere pörandal oli magamise aset pidanud. See peale olla aga Reming kostnud, et ta Herküla wallast midagi ei saada, et teda sellepärast hurjutada, ja see põle sinu asi, kui Pirgu wald mind toidab. Siis on Pearn Aru wanamehe jalust kinni wõtnud teda pea alaspidi siis ripuda lasknud, siis teda kokku waiutanud, et ta kahekorra kondide murdmise hädas karjunud, et peremeest (talitajad) kodu põle olnud, wisanud ta teda küll põhkude, wõi poranda peale maha, aga siis kiskunud ta Remingil need kaks särki (teine sitsi teine puuwillane särk) mis tal selgas olnud löhki, ja tõmbanud särgi rebimisega weel Toomal külje pealt ihu katki et nahk werine on olnud (ja praegu katki, talitaja tunnistus). Siis olla ta teda weel mööda maad wedanud, ja jalaga kohu peale wautanud, nõnda et temal, kellel enne pisut kubeme woolmed, wõi sooled kubemes käinud, nüid palju enam haiged teha ja wälja käija. Kui Reming oma häda sees seda lubanud, kohtusse kaebada, siis on Aru teda weel kolmat hoogu körist kinni pigistanud, ja see olnud kõige kangem häda, siis tahtnud elu wötta.
Kõige selle liig kannatuse ja häda eest nõuab Reming Aru käest omale 3 rubla.
Nüid kutsuti Pearn Aru (taluperemees ja walla eestseisja Herkülas) kohtu ette ja kuulati kuidas ta nõnda hirmus rumalasti ühe wana waese sandiga kellel wastu hakkamise jõudu ega kedagi ei ole teeb, sest et kohus ja kord on niisugusid aidata, aga mitte kellel terwis muidugi küll waene on, weel enam wigastada. Aru aga ajas seda kaebdust kõik waleks, et ei ole teda riputanud, ei jalaga wajutanud, ei köri pigistanud, ei ka särki löhkunud. Nüid oli tunnistust waja, ja selleks astus Pirgu talitaja ette, ja ütles, et ta oma naise Tiina ja sulase Jüri Mähkül käest kodus seda lugu oli teada saanud, ja need olla niisammuti kui Remingi ise siin ka tunnistanud, peale selle ütles Pirgu kohtu mees ja talitaja et nemad wanameest on waatanud, ja see olla külje pealt praegu weel katki, ja need särgid niisamuti lõhki kistud.
Sellest aga ei arwanud kog. kohus weel küll olewad, waid Jüri Mähkül kes seda oma silmaga on näinud, peab tunnistama. Pearn Aru andis teada, et temal sulane Jüri Sassian kaasas olnud, ja see wõib tunnistuseks kutsuda, et ta nõnda põle teinud. See Sassian olewad aga nii joobnud olnud, et kui pere tuppa saanud, siis kohe põrandale pikkali lasknud. Seda ei arwatud mitte tunnistuse meheks kõlbama kes isegi ennast ei jõua waadata.
Jäeb (teiseks) järgmiseks kohtu korraks seletada.
Kog. koh. wanema eest Jüri Reinok (allkiri)
" " kõrwamees H. Wanaweski (allkiri)
" " " Prits Woldrad XXX
