Laiksaare kogukonna kohus,

13. Septembr. 1885.

Juures oli peakohtumees: Joh. Saul.

kohtumees: Willem Unifer

d. Michel Puck.

d. Jaan Oraw.

Keiserliku kihelkonna kohtu käsu täitmiseks oli tänaseks Orajast surnud Järwe Peet Dreimanni päranduse asi ehk talu pidamise õiguse seletus ette wõetud.

Ette kutsutud ja kaebab Antsi Dreimann: Tema olla Järwe talu koha pidaja Peet Dreimanni wanem poeg, eluaeg seal oma isa talus Järwel elanud, esite isaga ühel söögil, nüüd hiljem alles olla ta lahku jäänud, ema Mari Dreimann pealt 76 aastat wana, elada alles ja seal talus oma toidul. Mööda läinud kewadel olla isa Peet Dreimann surnud, ema sennini talu pidanud, - kõik ta töised wennad ja õed olla täieealised, - et tema wanem poeg olla, alaealisi pärijaid ei olla, üksi ema eest olla hoolekandmine, paluda ta asja seletada ja Järwe koha pidamise õigus ehk eesõigus, kui seadused lubawad, omale mõista.

Lesk Mari Dreimann wastab: ta olla umbes 72 aastat wana, olla oma mehest järele jäänud kohta ise siiamaale pidanud ja tahta ka weel edespidi kunni surmani pidada ja kroonu maksusi maksta.

Talina maalt - Rakwere kreisist Palmsi wallast Antsi järgmine wend Mihkel Dreimanni wastab: Tema olla kadunud isaga ühenduses koha wõeraste käest tagasi wõtnud, temal olla oma arwates koha esiõiguse peale rohkem õigust, kui wanemal wennal Antsil, aga siiski, kui koha esiõigus kõige noorema wenna Jüri Dreimannile saaks, nagu ta, kui isa juurest ära läinud, soowitanud, ei tahta ta midagi ei õigust ega pärandusest omale osa.

Prits Dreimann wastab: tema wastus ehk soowitus olla umbes seda sama moodu kui Michel Dreimanni üles annud, tema olla palju tööd teinud ja waewa seal talus näinud, tema tahtmine olla, et koha esiõigus ehk pidamine ainult kõige noorema wenna Jürile saaks. Kui aga esiõigus kõige wanemale wennale Antsile ehk mõnele töisele saab arwatud, siis nõuda ta omale töö ja waewa tasumiseks 400 rbl.

Andres Dreimann wastab: wend Mihkel Dreimann olla ema abil selle koha tagasi wõtnud, wõeralt mehelt, sest talust olla üks uus maatükk wahetusel kaugele antud, kus selle põlluks teul neil wendil palju waewa olnud, tema arwates olla Mihkel Dreimannil talu esiõigus pidamiseks, soowitada sellega ühendusel et koht kõige noorema wenna kätte saaks, kui mitte, siis nõuda ta sellest kellele talu saada, omale 300 rbl.

Noorem wend Jüri Dreimann wastab: tema olla omal wanematel kauga aega talus töötaja olnud, isat toitnud, hoolt kandnud, isa olla ka surma woodil esi õiguse temale lubanud, kui siiski ta kohta õigust ei saada, nõuda ta palgaks 300 rbl.

Õed Triinu, Mari ja Natalie Dreimann wastawad: nad olla peale pulma omad jaud kätte saanud, ei tahta midagi enestele isa pärandusest nõuda, see weike warandus wõida ehk piada emale ülespidamiseks olla. Ka kõik wennad olla peale naesse wõttetel omad, lehmad ja kraami saanud.

Kõik wennad ja õed tõutasiwad ühel meelel ja sõnal: nad ei nõuda keegi kadunud isa järel jäänud liikuwast warandusest enestele mingit osa, see warandus ja kraam pidada ainult järele jäänud emale elamiseks tarwituseks jääma.

Kõik ühel suul ütlesiwad, et nad seda teada, et isa nime pial Järwe talu reguleerimise akt olla.

Kohtu poolt sai eesolewuse protocoll ette loetud, kellelgi peale Mihel Dreimanni enam järel lisada, ega wastu kõnet ei olnud.

Mihkel Dreimann ütleb: kui koha esiõigus kõige noorema wenale ei saada, waid Antsile, siis nõuda ta sellest talust weel, mitte isa järele jäänud liikuwast warandusest, mis emale lubatud, Antsilt:

1	hobune wäärt	55 Rbl.
1	hobune	138 Rbl. ja
üks	wanker	35 rbl. wäärt.
	ühe tüdruku kahe suwe teenistus ja
	ühe sulase kahe aasta teenistus.

Oraja peakohtumõistja Fritz Tischler ütleb: tema teada et noorem wend Jüri Dreimann 12-13 aastat töötegija Järwe talus isale abiks olnud, ja Antsi Dreimanni töö teust ei teada midagi.

Orajast Peeter Busch ütleb: tema teada et kadunud isa noorema lastega kohal tööd teinud, Antsi ei olla ta teadel põllu ehk maea tööd teinud.

Orajast Andres Adamson ütleb: ta olla wiimasel aeal näinud, et isa Jüriga põllul enamalt tööd teinud, Antsi tööst ei teada ta midagi. Maea ehk hoonete ehituse kohta ei teada ta midagi, see olla enne tema nägemist.

Oraja wallawanem Jaan Mägi tunistab: isa Peet Dreimann olla ise tööd nooremal eal tubliste teinud, ei olla kohta kellelegi wõerale üa annud. Koht olla alustusest saadiks isa käes olnud. Antsi Dreimann ei olla sealt kohalt rohkem ära olnud, kui wahest üks poole aasta aea, kus hooneid ehitud. Tülisi ei olla Antsil isa Peetiga tema teades olnud, ta olla naabri peremees. Walla abiga olla maea ehitatud, olla wakku talu. - Maa ei olla mitte üks suur metsamaa olnud, waid lage mõisa heinama.

Et muud ette tuua ei olnud, siis

Otsus: Et surnud isa Peeti nime peal Järwe talu regulerimise act on, kõik lapsed täie ealised, lesk ema selle kohtu tundmisel kui kõrges wanaduses, koha pidamisele jõuetu on, siis saab koha esi õigus ehk pidamise õigus kõige wanemale poeale Antsi Dreimannile arwatud, aga selle käsuga, et tema oma lese emale korralise korteri üles pidamise ja ihu kätte ning rahulise elamise oma juures annab kunni surmani, töiste nõudmised sellest kohast saawad tühjaks arwatud. Isast järele jäänud liikuw warandus, mis kõik lapsed ühel healel lese emale lubanud, jäeb ka emale tänase lubamise põhjusel, kunni surmani sinna talusse.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes talurahwa sead. § 773 aast. 1860 tutwaks tegemisel.

Joh. Saul. [allkiri] J. Oraw.

xxx - xxx