Liso Hinnland Tomase lesk tulli ette ja pallus et kohhus teks selletust temma poegade wahhel, temma kaddunud mees on surma aiguse sees, omma kahhe poeale omma järrele jäänud warrast wahhet teinud, on essite uem wanker Abramille lubbanud ja selle surma tunni sees polle mitte poiad koddu olnud, on temma mees olnud temma küssimisse peal , et ta sures nüüd agga kes mind siis peab aitama senna lubbasid Abramille uema wankri ja Sammelile wannema wankri siis ollen minna hulkumisse peal egga Sammel mind ei toida ja Abramist ei olle toidiad, selle peale on temma mees ölnud jäägu siis uem wanker Sammelile ja vanem Abramile, egga muud jäägo koik nönda kudda ma olen öelnud. Abram tulli ette ja waidleb Issa on agga temmale uema wankre lubbanud temma ei jätta, kohhus küssis kas tahhab emmad toita siis saab, kui mitte saab Sammelile sedda Abram ei lubband. Kohhus moistis et Abram peab selle wanema wankrirahhul ollema ja uem saab Sammelile ja Sammel peab emmad toidma nõnda kaua kui ellab.

Kohtu wanem: Jakob Dompea XXX

Kohtu käemehhed: Joh. Einberg XXX

                                   Rein Sungs XXX

kirjutaja: Karl Taumann /allkiri/