Wärtemäe Hiskias Tamberg kaibas: "Minnewa suwwe, kui minna Saeorra weski al haina teggi, kiusas Saeorra möldre Werdi Treumuth minno selle läbbi, et temma, kui minna haino kuiwada tahtse, kik se päiwa jahwatas, ni et minnol haina keik wee alla pantus saiwa ja minnol ne säält hainamaa päält saadu haina hukka lännu omma. Sedda teggi Werdi Treumuth keik se aig, kui minna sääl haina teggin. Minna käwwe Mõisa Perisherra man kaibaman, kes ka Werdi Treumuthil jahwatamist haina teggemisse aigu keeldse, ent siski jahwatas Werdi Treumuth perran Mõisawallitsuse keeldu weel 5 päiwa, kelle aja sissen minnol weel haina tetta olli. Seniajani sai minnol sellest hainamaast arwata 20 koormat hainu, agga sel aastal olle minna ennegi 10 koormat sanu kummast 7 koormat koggoni halwa haina olli."
Tunnistaja Michel Kais, Hiskias Tambergi sullane, andse nidate tunnistust: "Meije teijeme 12 päiwa haina, ent kige selle aja sissen lasti Saeorra weskist egga päiwa wet päle, arwata kella 8 ehk 9 aigu enne lõunat kunni õddaguni. Kui minna hainateggemisse ajal üttel päiwal perremehhe kässu päle Saeorra lätsi pallema, et weski kinni saas pantus, sis trotse Werdi Treumuth minno."
Tunnistaja Juk Sarrik andse nidate tunnistust: "Meije teijeme 12 päiwa haina, ent kige selle aja sissen lasti Saeorra weskist egga päiwa wet päle, arwata kella 8 ehk 9 aigu enne lõunat kunni õddakuni. Neid selle wee-päle-laskmisse perräst hukka lännu hainu sai ülleüldse 7 kuhja."
Tunnistaja Karl Wallner andse nidate tunnistust: "Minnol om ka Saeorra weski al hainamaad nink keik se aig, kui minna haina teggi, se olli 3 päiwa, milajal Hiskias Tamberg alla pool minno haina maad haina teggi, jooskse sellen ajal wessi ühtepuhku. Sedda minna ei tija, kas se wessi jahwatamissest olli wai mitte."
Tunnistaja Peter Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna olli minnewa suwwe Simani Adam Sawwi man sullane nink teije meije Saeorra weski al haina. Kui meije niitse, sis olli hainamaa pääl wessi, selle päle lätsi ne hainamaa ommaniku weski mannu wet keeldma, kelle päle ka keik se aig kui meije haina teijeme wet hainamaa päle es lasta, ent Hiskias Tamberg jäi perran meid weel haina teggema. Kui minna haina teggeman olli, sis allustas Hiskias Tamberg jõe weerest mäele pole minnema omma hainateggemissega nink sai ka Hiskias Tambergil sellest jõe weerest tettu hainadest kuhhi loodus, selle aja sissen, kui minna sääl maal haina teggi."
Tunnistaja Johann Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna ei tija selle haina teggemisse ülle üttegi tunnistust anda, ei ka sedda ei tija minna, kas Werdi Treumuth haina teggemisse aigu jahwatas woi mitte."
Tunnistaja Luddi Wallner andse nidasammoti tunnistust, kui Johann Treumuth om tunnistanu.
Tunnistaja Peep Reiljan andse nidasammoti tunnistust, kui Johann Treumuth om tunnistanu.
Tunnistaja Paap Koemõtz andse tunnistust: "Kui minna haina teggin, sis olli allustusen paljo wet hainamaa pääl, ent perrakõrd, kui meije selle hainamaa päle weelaskmisse perrast mõisale lätsi nink mõisa polest sedda Werdi Treumuthile keeltus sai, sis es sa ka ennamb selle aja sissen, kui minna haina teggin, jahwatedus. Kui minna hainateggemissest ärra lätsi, sis jäi Hiskias Tamberg weel haina teggema."
Werdi Treumuth kostis selle Hiskias Tambergi kaibusse päle nidate: "Kui mõisawallitsusest minnol jahwataminne haina teggemisse aigu keeltus sai, es jahwata minna päle selle ennamb hainateggemisse aigu. Minno weski tamp om laggunu, ni et minnol parrandamisse läbbi sedda tampi ni kõwwas es olle wõimalik tetta, et säält wet es olles weidikese läbbi pästa wõinu. Sel kõrral, kui haina tetti, saddas mõnnikõrd wihma, kelle läbbi se ni maddala hainamaa pääl tettu haina wäega häste wõis hukka minna."
Päkohtomees Märt Lüüs ja Kohtomees Karl Wernik käwwe Kollino Michel Lüüs man-ollemissel Webruari kuu allustusel Saeorran Hiskias Tambergi haina kuhje ülle kaeman, ent es ollewat ennamb kui üts wäikene kuhhi, arwata ütte koormane, lõida olnu. Nink tunnistawa nemma, et ne haina halwa, koppitanu omma olnu, ni et neid ütsgi ellaj süwwa ei tahha.
Otsus.
Kui nüüd tunnistajide wäljaütlemisse perra ne 7 kuhja hainu, egga üts 1 koorma suur, selle wee läbbi halwas omma lännu, ni kui ka se koggokonna kohhus hainamaa pääl weel ollewat ütte kuhja halwas lännu hainu lõidnu om, om kohhus mõistnu: Werdi Treumuth peab Hiskias Tambergile egga neide 7 kuhja päält 2 Rbl., teeb üttekokko 14 rubla, kahjotassomisses masma.
Suremba kohton käimisse Sädus om neile kohtonkäujatele ette loetus sanu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Rein Mendik XXX
Hiskias Tambergile om sel 21. Aprillis Appelationtäht wälja antus sanu.
Wärtemäe Hiskias Tamberg kaibas: "Minnewa suwwe, kui minna Saeorra weski al haina teggi, kiusas Saeorra möldre Werdi Treumuth minno selle läbbi, et temma, kui minna haino kuiwada tahtse, kik se päiwa jahwatas, ni et minnol haina keik wee alla pantus saiwa ja minnol ne säält hainamaa päält saadu haina hukka lännu omma. Sedda teggi Werdi Treumuth keik se aig, kui minna sääl haina teggin. Minna käwwe Mõisa Perisherra man kaibaman, kes ka Werdi Treumuthil jahwatamist haina teggemisse aigu keeldse, ent siski jahwatas Werdi Treumuth perran Mõisawallitsuse keeldu weel 5 päiwa, kelle aja sissen minnol weel haina tetta olli. Seniajani sai minnol sellest hainamaast arwata 20 koormat hainu, agga sel aastal olle minna ennegi 10 koormat sanu kummast 7 koormat koggoni halwa haina olli."
Tunnistaja Michel Kais, Hiskias Tambergi sullane, andse nidate tunnistust: "Meije teijeme 12 päiwa haina, ent kige selle aja sissen lasti Saeorra weskist egga päiwa wet päle, arwata kella 8 ehk 9 aigu enne lõunat kunni õddaguni. Kui minna hainateggemisse ajal üttel päiwal perremehhe kässu päle Saeorra lätsi pallema, et weski kinni saas pantus, sis trotse Werdi Treumuth minno."
Tunnistaja Juk Sarrik andse nidate tunnistust: "Meije teijeme 12 päiwa haina, ent kige selle aja sissen lasti Saeorra weskist egga päiwa wet päle, arwata kella 8 ehk 9 aigu enne lõunat kunni õddakuni. Neid selle wee-päle-laskmisse perräst hukka lännu hainu sai ülleüldse 7 kuhja."
Tunnistaja Karl Wallner andse nidate tunnistust: "Minnol om ka Saeorra weski al hainamaad nink keik se aig, kui minna haina teggi, se olli 3 päiwa, milajal Hiskias Tamberg alla pool minno haina maad haina teggi, jooskse sellen ajal wessi ühtepuhku. Sedda minna ei tija, kas se wessi jahwatamissest olli wai mitte."
Tunnistaja Peter Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna olli minnewa suwwe Simani Adam Sawwi man sullane nink teije meije Saeorra weski al haina. Kui meije niitse, sis olli hainamaa pääl wessi, selle päle lätsi ne hainamaa ommaniku weski mannu wet keeldma, kelle päle ka keik se aig kui meije haina teijeme wet hainamaa päle es lasta, ent Hiskias Tamberg jäi perran meid weel haina teggema. Kui minna haina teggeman olli, sis allustas Hiskias Tamberg jõe weerest mäele pole minnema omma hainateggemissega nink sai ka Hiskias Tambergil sellest jõe weerest tettu hainadest kuhhi loodus, selle aja sissen, kui minna sääl maal haina teggi."
Tunnistaja Johann Treumuth andse nidate tunnistust: "Minna ei tija selle haina teggemisse ülle üttegi tunnistust anda, ei ka sedda ei tija minna, kas Werdi Treumuth haina teggemisse aigu jahwatas woi mitte."
Tunnistaja Luddi Wallner andse nidasammoti tunnistust, kui Johann Treumuth om tunnistanu.
Tunnistaja Peep Reiljan andse nidasammoti tunnistust, kui Johann Treumuth om tunnistanu.
Tunnistaja Paap Koemõtz andse tunnistust: "Kui minna haina teggin, sis olli allustusen paljo wet hainamaa pääl, ent perrakõrd, kui meije selle hainamaa päle weelaskmisse perrast mõisale lätsi nink mõisa polest sedda Werdi Treumuthile keeltus sai, sis es sa ka ennamb selle aja sissen, kui minna haina teggin, jahwatedus. Kui minna hainateggemissest ärra lätsi, sis jäi Hiskias Tamberg weel haina teggema."
Werdi Treumuth kostis selle Hiskias Tambergi kaibusse päle nidate: "Kui mõisawallitsusest minnol jahwataminne haina teggemisse aigu keeltus sai, es jahwata minna päle selle ennamb hainateggemisse aigu. Minno weski tamp om laggunu, ni et minnol parrandamisse läbbi sedda tampi ni kõwwas es olle wõimalik tetta, et säält wet es olles weidikese läbbi pästa wõinu. Sel kõrral, kui haina tetti, saddas mõnnikõrd wihma, kelle läbbi se ni maddala hainamaa pääl tettu haina wäega häste wõis hukka minna."
Päkohtomees Märt Lüüs ja Kohtomees Karl Wernik käwwe Kollino Michel Lüüs man-ollemissel Webruari kuu allustusel Saeorran Hiskias Tambergi haina kuhje ülle kaeman, ent es ollewat ennamb kui üts wäikene kuhhi, arwata ütte koormane, lõida olnu. Nink tunnistawa nemma, et ne haina halwa, koppitanu omma olnu, ni et neid ütsgi ellaj süwwa ei tahha.
Otsus.
Kui nüüd tunnistajide wäljaütlemisse perra ne 7 kuhja hainu, egga üts 1 koorma suur, selle wee läbbi halwas omma lännu, ni kui ka se koggokonna kohhus hainamaa pääl weel ollewat ütte kuhja halwas lännu hainu lõidnu om, om kohhus mõistnu: Werdi Treumuth peab Hiskias Tambergile egga neide 7 kuhja päält 2 Rbl., teeb üttekokko 14 rubla, kahjotassomisses masma.
Suremba kohton käimisse Sädus om neile kohtonkäujatele ette loetus sanu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Rein Mendik XXX
Hiskias Tambergile om sel 21. Aprillis Appelationtäht wälja antus sanu.
