Kontrakt.

Laiksaare walla liikmele, Mats Anderson'ile saab Jakob Marksoni päralt olewast Kiusumetsast maad põllu harimiseks kätte antud, ninga maksab Mats Anderson selle maatüki eest aastas 50 kop. wakamaa pealt renti. Maatük on 50 wakamaad suur, mis aastas 25 rubla wälja teeb, ja lubab järgmised tingimised wasta waidlemata täita:

1. 

Sellel maatükil, mis maamõõtja wälja on mõõtnud, on kindlad piirid ja kupitsad, mis Mats Anderson ₦ 14 all oma kätte wõttab ja heas korras lubab pidada. Selle maatüki saab Mats Anderson 3 aasta peale oma kätte pruukida, see on 23 Aprillist 1895 kuni 23 Aprillini 1898.

2.

Elumaja nimelt, mis praegu selle maatüki ₦ 14 päralt on, peab Mats Anderson heas korras ja pidama, iseäranis katuse ja wundamendi ja kui maaomanik näeb tarwis olewad looma lauta ehitada, siis peab rentnik Mats Anderson seda kolme aasta jooksul ehitama, palgid saab maaomaniku poolt, rentnik peab neid ise juure wedama, metsast, kust neid osta saab.

Rentnik wõib nii palju maad põlluks walmis harida, kui maa omanik ja rentnik kokku rääkimise peal näewad tarwis olewad ja heinamaaks nii palju walmis hoida, et põhuga läbi saab.

Niisuguste maatükide pealt, mis põlluks ja heinamaaks kõlbmata on ja seepärast karja maaks jäewad, ei tohi Mats Anderson ilma maaomaniku lubata metsa raiuda ega põletada.

3.

Rendi maks sünnib aastas kahel terminil, nimelt 23 Aprillil esimene pool renti ja 23 Oktobril teine pool renti ette ära maksma

4.

Pärast rendi aja lõpetust, kui see kontrakt ühelt ehk teiselt poolt on õigel ajal, kuda punkt 11 näitab, ülesse on öeldud, peab rentnik oma maatüki järgmises olekus ära andma:

a.) hooned, iseäranis katused peawad heas korras olema.

b.) rukki peab õigel ajal ramutud ja hea seemnega külitud olema.

c.) aiad peawad terwed olema;

d.) heinamaad peawad kändudest ja wõsadest puhastud ja loomadest tallamata olema;

e.) kõik ülejäänud heina ja põllu põhk, kui ka sõnik jäeb maha, ilma et rentnik selle eest tasumist wõiks nõuda.

f.) piirisihid peawad puhastud ja kupitsad terwed olema.

g.) kõik kõrre põllud peawad küntud olema, nõndasama ka ristikheinamaa kui seda on;

h.) põllud tarwituse järel kraawitud olema.

5.

Kõik ehituse materjali, kui ka ahju puud saab rentnik Mats Anderson, Kiusumetsast ilma hinnata nõnda kaua, kui metsa on, aga kui mets ära lõpeb, peab rentnik ahju kütte ise oma kuluga muretsema.

6.

Liiwimaa Talurahwa Seaduse §146 ja §147 järel ei tohi rentnik mingisugust põhku, nagu heinu, õlgi j.n.e. ära müia, laenata ega ära widada.

7.

Liiwimaa Talurahwa Seaduse § 207 järel peab rentnik kõik awalikud maksud ja orjused, olgu kas kroonule ehk maaomanikule maksma ehk täitma, nii kui dessatin, ehk kroonu poolt, olgu mis taht nime all peal pandaks

8.

Kõik kahjud, mis tule, elajate katku, rahe ehk alwa ilma läbi peaksiwad juhtuna, kannab rentnik ise üksi.

Kui tule kahju juhtub, siis saawad palgid maaomaniku poolt ostetud, rentnik peab wedama, olgu kust tahes.

9.

Tahab rentnik majasid tõisiti ehitada, ehk põldu ja heinamaad muul wiisil harida, kui selles kontraktis nimetud, aga peab maa omanikuga iseäralise kirjaliku lepingu tegema, wastalisel järjel tema mingid tasumist oma tööde ehk ehituste eest ei wõi nõuda.

10.

Ilma maaomaniku lubata ei tohi rentnik oma käes olewat maad ei tüki wiisil ega terwelt kellegile tõisele edasi rentida ega oma rendi õigust ei miskisugusel tingimisel tõisele anda, kuda Liiwimaa Talurahwa Seadus §210 määrab.

11.

Maaomanik ehk rentnik peawad kontrahi õigel ajal, see on 25 Julil wiimse rendi aastal, ülesse ütlema.

12.

Kui rentnik kohast wälja tahab minna wõi ehk peab minema, siis peab tema uuele peremehele pooled ruumid 1. Februaril kätte andma.

13.

Rentniku inwentarium (raudwara) on kautsioniks ja peab wähemalt 1 hea hobune ja 3 lehma olema.

14.

Kui rentnik enne rendiaja lõppu peaks ära surema, siis jäewad kõik rendi ja kontrahi õigused tema pärandajatele, aga mitte kauem, kui sellesama aasta 23 Aprillini. Peaks maaomanik Kiusumetsa ühele tõisele äramüima, siis jäeb see kontrakt Liiwimaa Talurawa Seaduse §208 järel muutmata.

15.

Uue maa tegu ehk saadu põletamine sünnib maaomaniku ehk sealt ülewaataja luaga, seepärast et tuli mingisugust kahju ei saaks teha; aga kui peaks juhtuma, et Mats Andersoni käest tuli lahti läheb, siis wastutab ta kõige sündind kahju eest. Kui maaomaniku ja rentniku wahel mingi asja pärast mis siin kontrahis nimetud ei ole, tüli peaks tõusma, siis saab see nõnda seletud, kuda Liiwi maa Talurahwa Seadus 13 Nowembr 1860 ja 22 Maist 1865 juhatab.

16.

Rentnik kannab teekraawide lõikamise, kui ka tee puhastamise kulud ükski, nimelt rentnik oma maatüki suuruse järel. Tee tõisele poole Kõrwa kaewatawast suure kraawi kaewamisest wõtab rentnik ka maa suuruse järel osa. Edespidi kraaw alati puhastada ja tee kruusiga iga aasta parandada.

17.

Peaks rentnik maksuwõimetumaks jääma ehk seda kontrahti ühes ehk tõises punktis mitte täitma, siis peab ta lähemal 23. Aprillil tõrkumata majast wälja minema ja ei wõi mingit kahju tasumist nõuda; seesama maksab ka rentniku kohta kes warastab ehk muud kurja teeb wõi ehk kahtlasi ehk ilma passita omas majas hoiab, kes wallawalitsusele ehk maaomanikule tüli ehk kulu teewad.

18.

Rentnik Mats Anderson wõib elumaja ligi ka üht õunapuu ja ilupuu aeda asutada, aga tema äraminekul peab kõik terweks jääma, ilma et midagi wõib nõuda.

19.

Kõige seaduse wastaliste eksituste eest, mis siin nimetud ehk nimetamata on jäenud, kas kroonu, maaomaniku ehk naabri inimeste wasta, olgu kas meelega ehk kogemata, saab Mats Andersoniga punkt 17 järel ümber käidud.

Et eesolew kontraht meile sõna sõnalt ette loetud, meie seda heaste läbimõtlemisega oma wahel teinud, kirjutame selle kinnituseks omad nimed sellel alla

J. Markson [allkiri]   M. Andreson [allkiri]

Arwati: eesolewad kontrahti mis Jakob Marksoni ja Mats Andressoni wahel tehtud ja kes molemad kohtule tutawad usaldawaks tunnista