Anz Rosenberg kaibas, et temma tütrikule Lotta Hool kes temma tenistussen jo olli, enne Talwiste pühhi wastse aasta päle 1 Rbl. käerahha andnu, mes tütrik koggoniste salgab ja ette panneb, et Samul Raudnal ka kuulno, kui perremees Anz Rosenberg temmale weel päle talwiste pühha käerahha paknu. Samul Raudnal tunnist jälle et mitte perremmes enge perrenaine käerahha üttel kõrral paknu Lotta Holele.
Et kül tütrik Lotta Hool §382 perra tallorahwa sädussen ei olle õigel ajal, enge temma omma ütlemisse perra küündle päiwal sel 2 Webruaril perremehhe omma teenistust weel üllesüttlenu, nink ka §381 perra ei olle Lotta Hool koggokonna kohtule seni päiwani omma wastast teenistust ka mitte teeda andnu; siski, et Anz Rosenberg käerahha andmist tunnistusse läbbi jõwwa tõttes tetta, sai se tütrik Lotta Hool arwatus Anz Rosenbergi mant priis, perremehhe Johann Õllis mannum kelle mannu welli Mihkle Hool omma sõssart Lottat lepnu olles nink ka nimmoteda sõssara eest kui arwaten eestkostja käerahha Johann Õllise käest wasta wõtnu.
Wallawannemb kui päkohtomehhe assemik es olle selle arwamisse perri, selle:
1. kui Lotta Hool käerahha wõtmist salgap, mes nätta temma wõlsist, kos ta ütlep käerahha perremehhe Anz Rosenbergi käest wõtnu ollew, nink tunnistaja Samul Raudnal tunnistap jälle, et Lotta Hool üttel kõrral perrenaise, mitte perremehhe käest wõtnu om,
2. näitsiku Lotta Hool aastaig täis sai sel 25 Märzil 1871, ent henda tunnistusse perra tema wannale perremehhele Anz Rosenbergile weel sel 2 Febr. 1871 ütles ülles üttelnu ollew, kulutanu, et ta ei tahha temma mannu jäda, mes §382 perra, sädusse ramatun ilda om,
3. Lotta Hool §381 perra seni päiwani ei olle omma wastast teenistust Koggokonna kohtule teeda andnu; nink
4. Lotta Hool tõise perremehhe Johann Õllise käest mitte essim enge Welli Mihkle temma eest käerahha wõtnu om, kes kui eestkostja selle täisealise tütriko eest taht olla, särast wõimust hendale essi wõttap - et se tütrik Lotta Hool selle perra wanna perremehhe Anz Rosenbergi mannu peasi jäma.
Anz Rosenberg kaibas, et temma tütrikule Lotta Hool kes temma tenistussen jo olli, enne Talwiste pühhi wastse aasta päle 1 Rbl. käerahha andnu, mes tütrik koggoniste salgab ja ette panneb, et Samul Raudnal ka kuulno, kui perremees Anz Rosenberg temmale weel päle talwiste pühha käerahha paknu. Samul Raudnal tunnist jälle et mitte perremmes enge perrenaine käerahha üttel kõrral paknu Lotta Holele.
Et kül tütrik Lotta Hool §382 perra tallorahwa sädussen ei olle õigel ajal, enge temma omma ütlemisse perra küündle päiwal sel 2 Webruaril perremehhe omma teenistust weel üllesüttlenu, nink ka §381 perra ei olle Lotta Hool koggokonna kohtule seni päiwani omma wastast teenistust ka mitte teeda andnu; siski, et Anz Rosenberg käerahha andmist tunnistusse läbbi jõwwa tõttes tetta, sai se tütrik Lotta Hool arwatus Anz Rosenbergi mant priis, perremehhe Johann Õllis mannum kelle mannu welli Mihkle Hool omma sõssart Lottat lepnu olles nink ka nimmoteda sõssara eest kui arwaten eestkostja käerahha Johann Õllise käest wasta wõtnu.
Wallawannemb kui päkohtomehhe assemik es olle selle arwamisse perri, selle:
1. kui Lotta Hool käerahha wõtmist salgap, mes nätta temma wõlsist, kos ta ütlep käerahha perremehhe Anz Rosenbergi käest wõtnu ollew, nink tunnistaja Samul Raudnal tunnistap jälle, et Lotta Hool üttel kõrral perrenaise, mitte perremehhe käest wõtnu om,
2. näitsiku Lotta Hool aastaig täis sai sel 25 Märzil 1871, ent henda tunnistusse perra tema wannale perremehhele Anz Rosenbergile weel sel 2 Febr. 1871 ütles ülles üttelnu ollew, kulutanu, et ta ei tahha temma mannu jäda, mes §382 perra, sädusse ramatun ilda om,
3. Lotta Hool §381 perra seni päiwani ei olle omma wastast teenistust Koggokonna kohtule teeda andnu; nink
4. Lotta Hool tõise perremehhe Johann Õllise käest mitte essim enge Welli Mihkle temma eest käerahha wõtnu om, kes kui eestkostja selle täisealise tütriko eest taht olla, särast wõimust hendale essi wõttap - et se tütrik Lotta Hool selle perra wanna perremehhe Anz Rosenbergi mannu peasi jäma.
