Anz Rosenberg andse kohto een ülles, et temma Peter Tee ja Samul Raudnal läbbi teeda sanu, kuid temma sullase Johan Mustak nink Kottre Walgepä, - perramanne kui Sangaste walla innimenne ellap praego ka Sangaste wallan, - minnewa talwen linna rabbamisse man, linno warrastanu olles.
Peter Tee ja Samul Raudnal tunnistiwa, et Johann Mustak ja Kottri Walgepä linn rabbamisse man neile ülle üttelnu, et perremees käsknu rõiwa linnus parrembit linno wälja korjata, nemma es olles tennu, ent Johann Mustak Kottre Walgepäga korjanu kats päiwa iks walgit linno tõiste seast wälja, neid essi erralde halwembist linnust ütte wankri sisse pandnu, ent, et kül üttelisi rabbatusi linno käest ärra andnu, siski es nännu, kohhes ne walgemba linna jänu, ja olles Johan Mustak Kottre Walgepäga iks rohkemb linno wälja wõtnu rabbata, mes kaalmatta neile kätte antu.
Johann Mustak sallas sedda ärra, et ei olle temmale perremees ei perrenaine käsknu parambit linno rõiwast wälja korjata, ja ei olle temma ka mitte Kottriga neid wälja korjanu.
Kui nüüd Peter Tee ja Samul Raudnal tunnistawa, et Johann Mustas Anzmõisast ja Kottri Walgepä Sangastest, perremehhe Anz Rosenbergi linna rabbamise man parrembit linno wäljakorjanu nink neid ütte wankri sisse essi erralde pandnu, ettekäänden, et Anz Rosenberg neile käsknu rõiwa linus wäljakorjata, ent üttelisi käest ärra anden, kos man Peter Tee ja Samul Raudnal mitte neid wäljakorjatu parrembit linnu nännu ei olle, minkast arwata, et nemma seperrast kolkitusi linno kaalmata ennamb wälja wõttiwa, ja sedda mes nemma rohkemb kui tõise puhhastiwa, mant hendale wõttiwa.
Nisamoti kaibas Anz Rosenberg se kohto een, et temmal kat paari saapit, üts paar werrewide nink tõine paar muste seedega, ärrawarrastedu, ent nüüd teeda sanu Samul Raudnala läbbi, et Mihkel Kreewald neid hendale perrinu olles.
Mihkel Kreewald sallas, et temma neid ei olle wõtnud, ent tunnistaja Samul Raudna tunnist, et Mihkel Kreewald üts paar perremehhe saapid ülles lao päle weenu ja päle sedda ei olle neid saapit ennamb nättu; ja Anz Kääst olle jälle tõise pari saapid muste seerdega wõtnu ja Talli päle weenu, tost ajast ei olle neid saapid jälle ennamb lõitu nink jänu kaotside.
Sai mõistetus, sedda asja ütte Keiserlikko maa kohto mõistmisse alla anda.
Anz Rosenberg andse kohto een ülles, et temma Peter Tee ja Samul Raudnal läbbi teeda sanu, kuid temma sullase Johan Mustak nink Kottre Walgepä, - perramanne kui Sangaste walla innimenne ellap praego ka Sangaste wallan, - minnewa talwen linna rabbamisse man, linno warrastanu olles.
Peter Tee ja Samul Raudnal tunnistiwa, et Johann Mustak ja Kottri Walgepä linn rabbamisse man neile ülle üttelnu, et perremees käsknu rõiwa linnus parrembit linno wälja korjata, nemma es olles tennu, ent Johann Mustak Kottre Walgepäga korjanu kats päiwa iks walgit linno tõiste seast wälja, neid essi erralde halwembist linnust ütte wankri sisse pandnu, ent, et kül üttelisi rabbatusi linno käest ärra andnu, siski es nännu, kohhes ne walgemba linna jänu, ja olles Johan Mustak Kottre Walgepäga iks rohkemb linno wälja wõtnu rabbata, mes kaalmatta neile kätte antu.
Johann Mustak sallas sedda ärra, et ei olle temmale perremees ei perrenaine käsknu parambit linno rõiwast wälja korjata, ja ei olle temma ka mitte Kottriga neid wälja korjanu.
Kui nüüd Peter Tee ja Samul Raudnal tunnistawa, et Johann Mustas Anzmõisast ja Kottri Walgepä Sangastest, perremehhe Anz Rosenbergi linna rabbamise man parrembit linno wäljakorjanu nink neid ütte wankri sisse essi erralde pandnu, ettekäänden, et Anz Rosenberg neile käsknu rõiwa linus wäljakorjata, ent üttelisi käest ärra anden, kos man Peter Tee ja Samul Raudnal mitte neid wäljakorjatu parrembit linnu nännu ei olle, minkast arwata, et nemma seperrast kolkitusi linno kaalmata ennamb wälja wõttiwa, ja sedda mes nemma rohkemb kui tõise puhhastiwa, mant hendale wõttiwa.
Nisamoti kaibas Anz Rosenberg se kohto een, et temmal kat paari saapit, üts paar werrewide nink tõine paar muste seedega, ärrawarrastedu, ent nüüd teeda sanu Samul Raudnala läbbi, et Mihkel Kreewald neid hendale perrinu olles.
Mihkel Kreewald sallas, et temma neid ei olle wõtnud, ent tunnistaja Samul Raudna tunnist, et Mihkel Kreewald üts paar perremehhe saapid ülles lao päle weenu ja päle sedda ei olle neid saapit ennamb nättu; ja Anz Kääst olle jälle tõise pari saapid muste seerdega wõtnu ja Talli päle weenu, tost ajast ei olle neid saapid jälle ennamb lõitu nink jänu kaotside.
Sai mõistetus, sedda asja ütte Keiserlikko maa kohto mõistmisse alla anda.
