Jaan Kallion kaibas se kohto een, et welli Mihkle, kelle kätte neide Essa Johann, kümme aastat taggasi, perremehhe tallisusse andnu, sääl man kik warrandusse nink õigusse neile kattele wellele Janile ja Mihklile poles lubbanu, see põhja pääl Jaan 10 aastat welle Mihklit üttitse warrandusse sagi päle tennu, ent nüüd majast lahkumise man es tahhas temmale ennamb anda kui ennegi üts pool ellajist, kelle arw selle kümne aasta sissen üttewisi hoijetus sanu, et kül Mihkle sellest tallust wälja minnen ütsinda 82 Rbl. 20 kop. eest minneki rahha sanu, selle, ni häste kui üttitsest warrandussest kassunu ütten tenitu rahhaga Mihkel hendale Kisa tallo ostnu, nink nõwwap Jaan Kallion selle Kisa tallo päle ommast rahhast mastu pool saija ehk 10. aasta teenistusse palk, 12 Rbl. aastal se om 120 Rbl. ja päle selle weel 25 Rbl. puhhast rahha, mes temma Mihklile lainanu.
Essa Johann Kallion tunnist omma warrandust poja Mihklile ja Janile üttewisi ning üttesuggutse õigustega ärra jagganu nink jätnu ollew, nimmelt ellajide poolt:
Mihklile: 1 hobbene 4 aastat wanna
1 hobbene 20 aastat wanna
1 lehm
1 pullikenne
2 lammast
1-3 aastalinne Orrik
2-1 aastalist põrst; nink pojale
Janile: 1 hobbene 4 aastat wanna
1 härg
1 lehm
2 lammast
1 - 3 aastalinne Orrik
1 - 2 aastalinne Zigga nink
ütte hobbese täus riisto.
Ellajide ossa jaggo sai Jaan kätte nink sai Mihkle küssitus, mesperrast temma welle Janile sis ka rahha ossa jakku wälja ei massa, ütles, kui temma jõwwas, sis temma wai ka massaski, ent selle et täl ei olle, ei wõi tema ütte kopikatke massa; tõiselt ka toperrast, et temma olles welle Jani maaga palganu, selle ülle andis tunnistajis ülle: Jaan Raudnal, Jaan Pichlo, Anz Tragel ja Jaan Raud.
Welli Jaan ütles, et temma kül 1/6 ehk mõnni aastaig 1/3 wakkalla weeremaad kara ehk linna tarbis sanu, mes eest temma hendale aasta saapa ja kübbara ostnu nink kik tee woori kullu kandnu.
Nimmetedu tunnistaja tunnistiwa sedda ka tõttes, et Jaan Kallionil 1/6 ehk 1/3 wakkalla egga aasta kara ehk linna all weerema pääl olnu, ent es tijas sest leppingust middage, et se aasta palk pidi ollema; nimmelt Jaan Raud tunnistas, et üts aataig Mihkle Kallionil temma kõrwal ütte wakkalla södu ma päle linna kattele sullasele ja wellele Janile tettu olnu, minkast welli Jaan Kallion 1/3 wakkala nink egga üts sullane 1/3 wakkalla sanu päle palga. Ne 25 Rublit tunnist Mihkle Kallion welle Jani käest lainuses sanu õige ollew.
Parremba selletamisse perrast ülle rahha osa leppis Jaan Kallion palga masmisse päle nink jät se nõudmisse se kottusse kige wähhemb hinna alla, läbbi ja läbbi egg aasta eest 7 Rbl. üttekokko kümne aasta eest 70 Rbl. palka ja 25 Rbl. lainust ülle üldse 95 Rbl., sis kui welli Mihkle temmal 8 wakka kartohwlid seemnes, weidikesse uppe, ernit ja kastit sögi wilja polest annap.
Sai mõistetud: et Michkel Kallion wellel Janile 10. aasta palk 70 Rbl. ja 25 Rbl. lainatu rahha, üttekokko 95 Rbl. rahha peap masma. Mihkle Kallion es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimisse sädus kulutedus.
Päkohtomehhe assemel Wannemb Karl Ruder
Abbikohtomees Jaan Kreewald
d. Johan Perw
d. Jaan Rosenthal
Jaan Kallion kaibas se kohto een, et welli Mihkle, kelle kätte neide Essa Johann, kümme aastat taggasi, perremehhe tallisusse andnu, sääl man kik warrandusse nink õigusse neile kattele wellele Janile ja Mihklile poles lubbanu, see põhja pääl Jaan 10 aastat welle Mihklit üttitse warrandusse sagi päle tennu, ent nüüd majast lahkumise man es tahhas temmale ennamb anda kui ennegi üts pool ellajist, kelle arw selle kümne aasta sissen üttewisi hoijetus sanu, et kül Mihkle sellest tallust wälja minnen ütsinda 82 Rbl. 20 kop. eest minneki rahha sanu, selle, ni häste kui üttitsest warrandussest kassunu ütten tenitu rahhaga Mihkel hendale Kisa tallo ostnu, nink nõwwap Jaan Kallion selle Kisa tallo päle ommast rahhast mastu pool saija ehk 10. aasta teenistusse palk, 12 Rbl. aastal se om 120 Rbl. ja päle selle weel 25 Rbl. puhhast rahha, mes temma Mihklile lainanu.
Essa Johann Kallion tunnist omma warrandust poja Mihklile ja Janile üttewisi ning üttesuggutse õigustega ärra jagganu nink jätnu ollew, nimmelt ellajide poolt:
Mihklile: 1 hobbene 4 aastat wanna
1 hobbene 20 aastat wanna
1 lehm
1 pullikenne
2 lammast
1-3 aastalinne Orrik
2-1 aastalist põrst; nink pojale
Janile: 1 hobbene 4 aastat wanna
1 härg
1 lehm
2 lammast
1 - 3 aastalinne Orrik
1 - 2 aastalinne Zigga nink
ütte hobbese täus riisto.
Ellajide ossa jaggo sai Jaan kätte nink sai Mihkle küssitus, mesperrast temma welle Janile sis ka rahha ossa jakku wälja ei massa, ütles, kui temma jõwwas, sis temma wai ka massaski, ent selle et täl ei olle, ei wõi tema ütte kopikatke massa; tõiselt ka toperrast, et temma olles welle Jani maaga palganu, selle ülle andis tunnistajis ülle: Jaan Raudnal, Jaan Pichlo, Anz Tragel ja Jaan Raud.
Welli Jaan ütles, et temma kül 1/6 ehk mõnni aastaig 1/3 wakkalla weeremaad kara ehk linna tarbis sanu, mes eest temma hendale aasta saapa ja kübbara ostnu nink kik tee woori kullu kandnu.
Nimmetedu tunnistaja tunnistiwa sedda ka tõttes, et Jaan Kallionil 1/6 ehk 1/3 wakkalla egga aasta kara ehk linna all weerema pääl olnu, ent es tijas sest leppingust middage, et se aasta palk pidi ollema; nimmelt Jaan Raud tunnistas, et üts aataig Mihkle Kallionil temma kõrwal ütte wakkalla södu ma päle linna kattele sullasele ja wellele Janile tettu olnu, minkast welli Jaan Kallion 1/3 wakkala nink egga üts sullane 1/3 wakkalla sanu päle palga. Ne 25 Rublit tunnist Mihkle Kallion welle Jani käest lainuses sanu õige ollew.
Parremba selletamisse perrast ülle rahha osa leppis Jaan Kallion palga masmisse päle nink jät se nõudmisse se kottusse kige wähhemb hinna alla, läbbi ja läbbi egg aasta eest 7 Rbl. üttekokko kümne aasta eest 70 Rbl. palka ja 25 Rbl. lainust ülle üldse 95 Rbl., sis kui welli Mihkle temmal 8 wakka kartohwlid seemnes, weidikesse uppe, ernit ja kastit sögi wilja polest annap.
Sai mõistetud: et Michkel Kallion wellel Janile 10. aasta palk 70 Rbl. ja 25 Rbl. lainatu rahha, üttekokko 95 Rbl. rahha peap masma. Mihkle Kallion es olle sellega rahhule nink sai temmale suremban kohtun käimisse sädus kulutedus.
Päkohtomehhe assemel Wannemb Karl Ruder
Abbikohtomees Jaan Kreewald
d. Johan Perw
d. Jaan Rosenthal
