PROTOKOLL

Uue-Antsla: Protokolliraamat (1870-1874)

LeidandmedEAA.1147.2.3
Kaader
27
Daatum05.07.1871
Protokolli number92
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Kreewald Jaan Kreewald Abikohtumees
Jaan Rosenthal Jaan Rosenthal Abikohtumees
Mango Marits Mango Marits Peakohtumees

Ommanikul Karl Ruderil olles pühhapäiwal sel 4. Julil juttusse ajal 4½ Rublise nahk letsi temma hobbese päält, kumb Wastse Anzmõisa Kerriko kõrtsi kerripolitse otsa wärrate man kinni keudetu olnu, ärra warrastetu. Juttuse ajal olles selle hobbese man Hindrik Kängsep saisnu, nink Mihkel Kängsep - mõllemba Linnamäe wallast - olles säälsamman mittokõrd sallakombel kolga takkast pääd wälja pisten ja sisse tõmmaten perra pasnu; sedda olles koolmeister Peter Klockmann nink Wörmöndre Märt Kangro nännu. Kella 8 aigo - pühhapäiwa hommongult - olles Mihkle nink Hindrik Kängsep nimmitedu kõrtsi mant ärra lännu nink kella½1 aigo, kui kerriko rahwas wälja tulno, jälle kõrtsi man olnu. Karl Ruder küssinokäest ommi lentsi perra, kos man ka Johann Rästas saisnu nink üttelnu, kes neid sis muid wõt kui teije, selle et teije juttusse aigo üts hobbese man nink tõine kõrtsikolgal üllespassmisse pääl ollite. Slle päle süljanu Hindrik Kängsep pekku, lönu russikoga Johann Rästale rindu nink üttelnu: kae, juttusse ajal meije siin kõrtsi man es olle. Selle lömisse päle kutsnu Johann Rästas Wörmöndre Märt Kangro sennä, kos man Hindrik Kängsep ütte maa kiwwi kätte wõtnu nink käsknu Mihkle Kängsepal weel kiwwe korjata, ähwartaden: ma tahhan nätta, märane kohtomees se om, kes minno kinni köüta lassep. Sedda kuulnu Johann Rästas nink koolmeister Peter Klockmann.

Kui Wörmöndre Märt Kangro sennä kõrtsi manno tulnu sedda asja perra kullema, mes man Karl Klockmann üttelnu: mes innimise teije sis ollete, et teije pühhapäiwal kõrtsin lärmisede ja kurja teete; mes päle Hindrik Kängsep jallaga Karl Klockmanni lönu, henda särgi säljast mahha heitnu, pekko süljaten ikkes russikut ülles ja alla tõstnu, üttelden: minna woi teid poota. Selle päle läsknu Märt Kangro neid kinni köüta nink wangi wija, ja wangin jälle üttelnu Märt Kangro päle: kui ta hommen sija tulle minno wälja wiima, ma tahha temma kõrwa weel kuumas aija; sedda kuuldse Päkohtomees Mango Maritz nink Meos Kikkas

Hindrik nink Mihkel Kängsep salgsiwa koggoniste ärra, et nemma kõrtsi otsan hobbese man mitte olnu, lentsi mitte wõtnu, lärmitsemissest, lömissest nink ähwardamissest nemma ka middage es tijas.

Kui nüüd Wörmöndre Märt Kangro nink koolmeister Peter Kolckmann tunnistawa, et Hindrik Kängsep kõrtsiotsan nimmitedu hobbese man saisnu nink Mihkle Kängsep sallakombel kolga takkast ülles pasnu õkwa juttusse ajal, ent Johann Rästas jälle tunnistap, et nimmitedu Mihkle nink Hindrik Kängsep üttelnu lömise man: kae, juttusse aigu mije siin es olle; sedda tunnistas Peter Klockmann nink Kersna Karl Ruder tõttes, nink Hindrik ja Mihkle Kängsep ka essi ütlewa, et nemma kõrtsiotsan hobbese man sukkuge ei olle, ninkast arwata et nemma ne lentsi warrastanu ommawa.

Tõiselt tunnistas Karl Ruder ja Peter Klockmann, et Hindrik Kängsep russikuga Soldat Johann Rästast rindu rängaste lönu. Nisamma tunnistawa Johan Rästas ja Karl Ruder ka, et Hindrik Kängsep jallaga ka Karl Klockmanni lönu, ja Wörmöndret Märt Kangrut ähwadranu kiwwiga lüwwa, särgi mahha heitnu, russikuga Märt Kangrut rindu lönu ja russiku wimate ülles tõstnu täwwe hobi tarbis mes ma ta kinni köüdetus sanu.

Et Hindrik nink Mihkle Kängsep, nikui nätta, mitmat wisi süüdlase ommawa, arwaten, kerrikoliste lentsi wara, tunnistusse perra pühhapäiwa rikja, tapleja nink lõppetussen weel Wörmöndre Märt Kangro putja nink trotsja, selle perrast arwap se koggokonna kohhus Hindrik nink Mihkle Kängseppa süüda surembas: kui selle kohtu trahwi wõimus nink pannep sedda asja allandikkult suremba kohto mõistmise alla.

Päkohtomees Mango Maritz

Abbikohtomees Jaan Kreewald

Wörmõndre Märt Kangro

Ommanikul Karl Ruderil olles pühhapäiwal sel 4. Julil juttusse ajal 4½ Rublise nahk letsi temma hobbese päält, kumb Wastse Anzmõisa Kerriko kõrtsi kerripolitse otsa wärrate man kinni keudetu olnu, ärra warrastetu. Juttuse ajal olles selle hobbese man Hindrik Kängsep saisnu, nink Mihkel Kängsep - mõllemba Linnamäe wallast - olles säälsamman mittokõrd sallakombel kolga takkast pääd wälja pisten ja sisse tõmmaten perra pasnu; sedda olles koolmeister Peter Klockmann nink Wörmöndre Märt Kangro nännu. Kella 8 aigo - pühhapäiwa hommongult - olles Mihkle nink Hindrik Kängsep nimmitedu kõrtsi mant ärra lännu nink kella½1 aigo, kui kerriko rahwas wälja tulno, jälle kõrtsi man olnu. Karl Ruder küssinokäest ommi lentsi perra, kos man ka Johann Rästas saisnu nink üttelnu, kes neid sis muid wõt kui teije, selle et teije juttusse aigo üts hobbese man nink tõine kõrtsikolgal üllespassmisse pääl ollite. Slle päle süljanu Hindrik Kängsep pekku, lönu russikoga Johann Rästale rindu nink üttelnu: kae, juttusse ajal meije siin kõrtsi man es olle. Selle lömisse päle kutsnu Johann Rästas Wörmöndre Märt Kangro sennä, kos man Hindrik Kängsep ütte maa kiwwi kätte wõtnu nink käsknu Mihkle Kängsepal weel kiwwe korjata, ähwartaden: ma tahhan nätta, märane kohtomees se om, kes minno kinni köüta lassep. Sedda kuulnu Johann Rästas nink koolmeister Peter Klockmann.

Kui Wörmöndre Märt Kangro sennä kõrtsi manno tulnu sedda asja perra kullema, mes man Karl Klockmann üttelnu: mes innimise teije sis ollete, et teije pühhapäiwal kõrtsin lärmisede ja kurja teete; mes päle Hindrik Kängsep jallaga Karl Klockmanni lönu, henda särgi säljast mahha heitnu, pekko süljaten ikkes russikut ülles ja alla tõstnu, üttelden: minna woi teid poota. Selle päle läsknu Märt Kangro neid kinni köüta nink wangi wija, ja wangin jälle üttelnu Märt Kangro päle: kui ta hommen sija tulle minno wälja wiima, ma tahha temma kõrwa weel kuumas aija; sedda kuuldse Päkohtomees Mango Maritz nink Meos Kikkas

Hindrik nink Mihkel Kängsep salgsiwa koggoniste ärra, et nemma kõrtsi otsan hobbese man mitte olnu, lentsi mitte wõtnu, lärmitsemissest, lömissest nink ähwardamissest nemma ka middage es tijas.

Kui nüüd Wörmöndre Märt Kangro nink koolmeister Peter Kolckmann tunnistawa, et Hindrik Kängsep kõrtsiotsan nimmitedu hobbese man saisnu nink Mihkle Kängsep sallakombel kolga takkast ülles pasnu õkwa juttusse ajal, ent Johann Rästas jälle tunnistap, et nimmitedu Mihkle nink Hindrik Kängsep üttelnu lömise man: kae, juttusse aigu mije siin es olle; sedda tunnistas Peter Klockmann nink Kersna Karl Ruder tõttes, nink Hindrik ja Mihkle Kängsep ka essi ütlewa, et nemma kõrtsiotsan hobbese man sukkuge ei olle, ninkast arwata et nemma ne lentsi warrastanu ommawa.

Tõiselt tunnistas Karl Ruder ja Peter Klockmann, et Hindrik Kängsep russikuga Soldat Johann Rästast rindu rängaste lönu. Nisamma tunnistawa Johan Rästas ja Karl Ruder ka, et Hindrik Kängsep jallaga ka Karl Klockmanni lönu, ja Wörmöndret Märt Kangrut ähwadranu kiwwiga lüwwa, särgi mahha heitnu, russikuga Märt Kangrut rindu lönu ja russiku wimate ülles tõstnu täwwe hobi tarbis mes ma ta kinni köüdetus sanu.

Et Hindrik nink Mihkle Kängsep, nikui nätta, mitmat wisi süüdlase ommawa, arwaten, kerrikoliste lentsi wara, tunnistusse perra pühhapäiwa rikja, tapleja nink lõppetussen weel Wörmöndre Märt Kangro putja nink trotsja, selle perrast arwap se koggokonna kohhus Hindrik nink Mihkle Kängseppa süüda surembas: kui selle kohtu trahwi wõimus nink pannep sedda asja allandikkult suremba kohto mõistmise alla.

Päkohtomees Mango Maritz

Abbikohtomees Jaan Kreewald

Wörmõndre Märt Kangro


TAGASI KUVA MÄRGENDUS