PROTOKOLL

Uue-Antsla: Protokolliraamat (1870-1874)

LeidandmedEAA.1147.2.3
Kaader
28
29
Daatum05.07.1871
Protokolli number95
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Kreewald Jaan Kreewald Abikohtumees
Jaan Rosenthal Jaan Rosenthal Abikohtumees
Mango Marits Mango Marits Peakohtumees

Kassimõisa mõtsawaht Peter Thal kaibas se kohto een, et kui temma täämba näddali eest mõisast üttenkoon Johann KamelKarl Põdder ning Kängsep Paul omma oppipoisiga Bergholz koddu sõitnu, tulnu kisa külla kotsil Mihkle Kallion ütte koorma noorde kõiwega ja kotti täwwe ristikhainoga wasta, mödasõiten käsknu Peter Thal kinni pitta, lännu mahha nink üttelnu, mul om sinnoga middage kõnnelemist, kost sinna ne kõiwo nink kotti täwwe ristikhaino sanu ollet, üttelnu Mihkle, mitte sinno jaolt. Peter Thal käsknu täl hobbene ümbre käända nink wast üts Werst maad Kassimõisa ne puu mahha panda, sedda ei olle Mihkle tennu, nüüd tahtnu mõtsawaht sedda hobbest ümbre käända, kos man Mihkle teda ilmootmata rängaste õkwamahha lönu, ülletullen jälle katskõrd lönu. Karl Põdder lännu appi, lönu sedda ka kolmkõrd, selle päle tahtnu nemma tedda kinni keuta, ent ei olle sanu, sis wõtnu Mihkle Kallion kirwe kätte nink üttelnu, kes minno mannu tulle, tood minna tappa.

Selle päle saatnu nemma Bergholzi wallamja wahhi Meos Kikka perra, et temma katte innemisega neile appi tulle, nisammoti ka päkohtomehhe Mango Martiz perra. Kui net tulno, ei olle päkohtomees julgenu kirwest temma käest wõtta, enge käsknu tedda ärra anda, ent ei olle andnu, perrast om Meos Kikkas kassupääl peglikul wisil temme käest kirwe ärra sanu.

Mihkle Kallion tunnist, et se koorma nori kõiwe temma kül warrastanu om, ennegi mitte mõtsawahhi Peter Thali mõtsa jaost. Mannitsemisse päle, kuis sinna sedda tohtset tetta, ütles Mihkle täwwe kogokonna kohtu een: Olle minna enne mõtsa warrastanu, sis tahha minna ka päle se warrastada, ilma warrastamat ei woi minna ella ja ei tohhi minno ka keake posti tee pääl kinni wõtta, wigu mõtsawaht minnu kannu mannu.

Kui nüüd Mihkle Kallionil ne kõiwo warrastedu olliwa nink temma henda kinni wõtmist wäggise kombel püüd arra kaitsa, seman mitte ütsinda mõtsawahti kui ammetimeest rängaste mittokõrd lönu, enge ka weel nõstedu kirwega wasta saisnu, mes kik algmised nimmitedu tunnistaja tunnistwa ni häste ka päkohtomees Mango Maritz nink Maggasi waht Meos Kikkas.

Kotti täwwe ristikhaino olle Mihkel Kallion kottust ütten wõtnu, minnen Kassimõisa laanen - ristikhaina nurmest jo möda - tulno temmale Ott Klaar nink Jaan Pihlo tunnistase kül, et temmal üts haina kott istme all olnu. Segi perrast puudu teeweritse ristikhaina rõugu otsast ni wõtta haino nink olli se kott ni täüs toppitu ümmarik terwe et sukkuge kokkoistutu es olle, mes temma wistist to perrast wõt, et hobbene õitsist koddu jäi, ette anda. 

Kalli töö aja perrast sai se assi pikkentedus nink arwas se kohhus wäggisekombel wastapandmist nink löömist ütte ammetniku wastu, pälegi weel  ütte õige asja man, ülle omma trahwi wõimsse, selle perrast sedda asja ütte Keiserlikko maakohtu mõistmisse alla anda.

August Bergholz nõwwap Mihkle Kallioni käest trotsmise perrast, tedda Kurrati Zias ja Pudro Marri pojas sõimanu, seda om ka päkohtomees kuulno ja tunnistas ka Mihkle Kallion essi, et temma tedda Pudro Marri pojas nimmitanu. 

Sai mõistetus: et Mihkle Kallion sõimamisse perrast 2 Rbl. 14 päiwa sisse peap waeste ladiko masma. 

Kassimõisa mõtsawaht Peter Thal kaibas se kohto een, et kui temma täämba näddali eest mõisast üttenkoon Johann KamelKarl Põdder ning Kängsep Paul omma oppipoisiga Bergholz koddu sõitnu, tulnu kisa külla kotsil Mihkle Kallion ütte koorma noorde kõiwega ja kotti täwwe ristikhainoga wasta, mödasõiten käsknu Peter Thal kinni pitta, lännu mahha nink üttelnu, mul om sinnoga middage kõnnelemist, kost sinna ne kõiwo nink kotti täwwe ristikhaino sanu ollet, üttelnu Mihkle, mitte sinno jaolt. Peter Thal käsknu täl hobbene ümbre käända nink wast üts Werst maad Kassimõisa ne puu mahha panda, sedda ei olle Mihkle tennu, nüüd tahtnu mõtsawaht sedda hobbest ümbre käända, kos man Mihkle teda ilmootmata rängaste õkwamahha lönu, ülletullen jälle katskõrd lönu. Karl Põdder lännu appi, lönu sedda ka kolmkõrd, selle päle tahtnu nemma tedda kinni keuta, ent ei olle sanu, sis wõtnu Mihkle Kallion kirwe kätte nink üttelnu, kes minno mannu tulle, tood minna tappa.

Selle päle saatnu nemma Bergholzi wallamja wahhi Meos Kikka perra, et temma katte innemisega neile appi tulle, nisammoti ka päkohtomehhe Mango Martiz perra. Kui net tulno, ei olle päkohtomees julgenu kirwest temma käest wõtta, enge käsknu tedda ärra anda, ent ei olle andnu, perrast om Meos Kikkas kassupääl peglikul wisil temme käest kirwe ärra sanu.

Mihkle Kallion tunnist, et se koorma nori kõiwe temma kül warrastanu om, ennegi mitte mõtsawahhi Peter Thali mõtsa jaost. Mannitsemisse päle, kuis sinna sedda tohtset tetta, ütles Mihkle täwwe kogokonna kohtu een: Olle minna enne mõtsa warrastanu, sis tahha minna ka päle se warrastada, ilma warrastamat ei woi minna ella ja ei tohhi minno ka keake posti tee pääl kinni wõtta, wigu mõtsawaht minnu kannu mannu.

Kui nüüd Mihkle Kallionil ne kõiwo warrastedu olliwa nink temma henda kinni wõtmist wäggise kombel püüd arra kaitsa, seman mitte ütsinda mõtsawahti kui ammetimeest rängaste mittokõrd lönu, enge ka weel nõstedu kirwega wasta saisnu, mes kik algmised nimmitedu tunnistaja tunnistwa ni häste ka päkohtomees Mango Maritz nink Maggasi waht Meos Kikkas.

Kotti täwwe ristikhaino olle Mihkel Kallion kottust ütten wõtnu, minnen Kassimõisa laanen - ristikhaina nurmest jo möda - tulno temmale Ott Klaar nink Jaan Pihlo tunnistase kül, et temmal üts haina kott istme all olnu. Segi perrast puudu teeweritse ristikhaina rõugu otsast ni wõtta haino nink olli se kott ni täüs toppitu ümmarik terwe et sukkuge kokkoistutu es olle, mes temma wistist to perrast wõt, et hobbene õitsist koddu jäi, ette anda. 

Kalli töö aja perrast sai se assi pikkentedus nink arwas se kohhus wäggisekombel wastapandmist nink löömist ütte ammetniku wastu, pälegi weel  ütte õige asja man, ülle omma trahwi wõimsse, selle perrast sedda asja ütte Keiserlikko maakohtu mõistmisse alla anda.

August Bergholz nõwwap Mihkle Kallioni käest trotsmise perrast, tedda Kurrati Zias ja Pudro Marri pojas sõimanu, seda om ka päkohtomees kuulno ja tunnistas ka Mihkle Kallion essi, et temma tedda Pudro Marri pojas nimmitanu. 

Sai mõistetus: et Mihkle Kallion sõimamisse perrast 2 Rbl. 14 päiwa sisse peap waeste ladiko masma. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS