Ette astus Palla walla innimenne Pärnat Adelson ja kaebas, et minnewal suwwel on Õmmedo Ranna mõisa kõrtsi mees Jürri Lomp tema heina maad mis on 5 wakka maad suur, mis temmale Sassukwere weski jaust Õmmedu metsas on ollewa ärra niitnud, sest selle heinama raiad ja kuppatsid on Ma mõetja minnewal suwwel temmale ära näidanud ja käsknud sedda nita kus jures Ranna walla mees Kristjaan ja Roela Õmmedo külla koolmeister Jakob Annuk on olnud. Pärnat Adelson nõuab 4 koormad heino ehk 20 rubl rahha. Kutsumisse peäle astus Jürri Lomp ette ja kostis et kui temma minnewa kewwade selle Õmmedo kõrtsi rentinud, siis on Müilentahli Herra temmale üttelnud, et need sammad heina mis ennegi selle kõrtsi jaust on olnud on praego, ju minna ei olle seält middagi ärra wõtnud kus jures Ranna walla Õmmedo külla innimene Jürri Stamberg on olnud.
Kutsumisse peäle astus tunnistaja Kristjan Nõmm ette , ja kostis nõnna nemad on mõllemad selle Jakob Annukaga kuulnud kui Mamõtja on Pärnatile üttelnud tehku sedda heinamaad enne kes Judas taht agga se on Sassukverre weski heinama ja kui teine nidab sinna wõtta hein ülles, ning on kõik kuppatsid ja waiad ümber heinama ära näidanud. Kutsumisse peäle astus Õmmedo külla koolmeister Jakob Annuk ette, ja ütles nisamma kui Kristjan Nõmm on temma ka kuulnud, et Ma mõetja on käsknud sedda heinamaad Pärnatil nita ja ka heinama raiad ning kuppatsid on ärra näidanud.
Kutsumisse peäle astus tunnistaja Jürri Stamberg ette ja ütles, et temma on Sare mõisas se kord olnud ning on kuulnud kui Müilentahli Herra Jürri Lombile üttelnud selle Õmmedo kõrtsi heinamaad on need mis ennegi ollud ja minna ei olle seält midagi ärra wõtnud, ja Jürri Stamberg ütles mälletawa et 1853 aastast sadik ollewa keik need kõrtsi mehhed seda heinamaad teinud. (astusid kohto toast wälja)
Kohus mõistis nende kahhe tunnistaja Kristjan Nõmme ja Jakob Annuka tunnistusse peäle, et Ma mõetja heinama raiad ning kuppatsid ärra näidanud ja käsknud Pärnatil sedda heinamaad nita peab Jürri Lomp Pärnat Adelsonile selle heinama eest maksma 2 koormad heino ehk 4 rubla igga koorma eest maksma se on ülle pea 8 rubla rahha 8 päwa pärast ärra.
Kui sisinnane kohto otsus sai Appellatsioni seaduse järrele, et kui rahha ei olle 8 päwa pärrast protokolli wälja ja eddasi minna wõib kuulutud. Sai Jürri Lombile sel 21 sel Junil s.a. protokoli kopia wäljaantud.
Ranna mõisas sel 21 sel Junil 1874.
Koggokonna kohto nimmel.
Pea kohtumees Jaan Lobba xxx
Abbi Kohtumees Jakob Pusep xxx
Abbi Kohtomees Jakob Mets xxx
Ette astus Palla walla innimenne Pärnat Adelson ja kaebas, et minnewal suwwel on Õmmedo Ranna mõisa kõrtsi mees Jürri Lomp tema heina maad mis on 5 wakka maad suur, mis temmale Sassukwere weski jaust Õmmedu metsas on ollewa ärra niitnud, sest selle heinama raiad ja kuppatsid on Ma mõetja minnewal suwwel temmale ära näidanud ja käsknud sedda nita kus jures Ranna walla mees Kristjaan ja Roela Õmmedo külla koolmeister Jakob Annuk on olnud. Pärnat Adelson nõuab 4 koormad heino ehk 20 rubl rahha. Kutsumisse peäle astus Jürri Lomp ette ja kostis et kui temma minnewa kewwade selle Õmmedo kõrtsi rentinud, siis on Müilentahli Herra temmale üttelnud, et need sammad heina mis ennegi selle kõrtsi jaust on olnud on praego, ju minna ei olle seält middagi ärra wõtnud kus jures Ranna walla Õmmedo külla innimene Jürri Stamberg on olnud.
Kutsumisse peäle astus tunnistaja Kristjan Nõmm ette , ja kostis nõnna nemad on mõllemad selle Jakob Annukaga kuulnud kui Mamõtja on Pärnatile üttelnud tehku sedda heinamaad enne kes Judas taht agga se on Sassukverre weski heinama ja kui teine nidab sinna wõtta hein ülles, ning on kõik kuppatsid ja waiad ümber heinama ära näidanud. Kutsumisse peäle astus Õmmedo külla koolmeister Jakob Annuk ette, ja ütles nisamma kui Kristjan Nõmm on temma ka kuulnud, et Ma mõetja on käsknud sedda heinamaad Pärnatil nita ja ka heinama raiad ning kuppatsid on ärra näidanud.
Kutsumisse peäle astus tunnistaja Jürri Stamberg ette ja ütles, et temma on Sare mõisas se kord olnud ning on kuulnud kui Müilentahli Herra Jürri Lombile üttelnud selle Õmmedo kõrtsi heinamaad on need mis ennegi ollud ja minna ei olle seält midagi ärra wõtnud, ja Jürri Stamberg ütles mälletawa et 1853 aastast sadik ollewa keik need kõrtsi mehhed seda heinamaad teinud. (astusid kohto toast wälja)
Kohus mõistis nende kahhe tunnistaja Kristjan Nõmme ja Jakob Annuka tunnistusse peäle, et Ma mõetja heinama raiad ning kuppatsid ärra näidanud ja käsknud Pärnatil sedda heinamaad nita peab Jürri Lomp Pärnat Adelsonile selle heinama eest maksma 2 koormad heino ehk 4 rubla igga koorma eest maksma se on ülle pea 8 rubla rahha 8 päwa pärast ärra.
Kui sisinnane kohto otsus sai Appellatsioni seaduse järrele, et kui rahha ei olle 8 päwa pärrast protokolli wälja ja eddasi minna wõib kuulutud. Sai Jürri Lombile sel 21 sel Junil s.a. protokoli kopia wäljaantud.
Ranna mõisas sel 21 sel Junil 1874.
Koggokonna kohto nimmel.
Pea kohtumees Jaan Lobba xxx
Abbi Kohtumees Jakob Pusep xxx
Abbi Kohtomees Jakob Mets xxx
