Johan Reilandi asjas, surnud Peter Jacobsoni pärijate wöörmündrite Orajast Andres Kangur ja Jäärjast Johan Pärn wastu, nõudmise pärast, waata prtk. 6. Febr. s.a. Nr. 20 :) ette ilmunud Reiland, Johan Pärn ja lesk Ann Jacobson.

Protocollid said ette loetud, nii ka kontract. Nagu enne tuttaw, ei seisnud mitte kontractis, et Jacobson töisel renti aastal elumaea walmis ehitama pidanud.

Lesk Ann Jacobson ütleb: nad olla neli nädalat härbergi raiumise, ehk ehituse töös olnud, Reiland olla kattusse katmise raha eest meistri kätte teha annud, siis neil wõimata teha olnud. Kontrakti järel pidanud Reiland lauta walmis ehitama neile tarwituseks, aga seda tänninigi mitte saanud.

Johann Reiland ütleb: et Jacobson mitte ei ehitanud, siis olla tema suuruse pannud härbergile ja ise teinud, nii suure mui tahtnud.

Ann Jacobson ütleb: maa pidanud alati nende käes wiljadega pruukida olema, - siis nad ka rükkid lõigata wõinud. Loomad pidanud ju muidugi seal maal käima, seal heinamaad karja käia ei olnud, nemad ise olla mõne lappikese laastanud, Reiland oma maa peale nende loome muidugi ei lasknud, kust kahju oleks see saada wõinud. Reiland olla tõuwilja 1883 aastal ise kõik ära wõtnud.

Johann Reiland ütleb: tõuwilja olla ta küll wõtnud omale, rükkid ja heinad saanud Jacobsonile.

Ann Jacobson ütleb: Keiserliku hoowikohtu otsus olla siis tulemata olnud kontrakti murru pärast, aga sellest tähele panemata olla Reiland maad neilt ära wõtnud, ehk nad küll renti pidanud maksma ja maksnud. Pärast olla maad muidugi nende käes jälle olnud, maa ära wõtte läbi olla nad palju kahju saanud, aga ikka renti maksma pidanud.

Et muud ette tuua ei olnud, siis

Otsus: et kaupa kontraktis härberi walmis ehituse üle termini ei ole, Jacobson seda ka ehitanud, Reiland ise ehitusele appi tulnud, härberi suurema pannud, kui kontraktis tingitud on, siis Reilandi tasumise nõudmise punktid 1 kunni 27ni tühjaks arwatud, niisama ka punkt 28, et üks põhjata nõudmine on. - Kaebtuse punktid 1 ja 2. mis 6. Webruaril s.a. Nr. 20 all Reiland ette toonud, ka tühjaks arwatud, et maad Jacobsoni käes, millest aga Reiland õiguseta nimelt tõuwilja omale wõtnud, mis eest Jacobson renti maksnud ja nenda palju kahju saanud, kuna Keiserlik hoowi kohtu otsus kuulutamata oli ja Reilandil maa ärawõtte woli ei olnud, mida nim. Ülemkohus temale ka ei jätnudki.

Otsus kuulutati kohtu käiatele s.o. Reilandile wöörmündrile Johan Pärnale ning lesk Ann Jacobsonile ühes appellationi seadustega aast 1860 § 773 tutwustamisega.

Joh. Saul. [allkiri] J. Kurm.

xxx - xxx