Anu Kalsi kaebtuse peale, kutsuti An Kelter ja rääkis: Mina kuulsin, et wõtti on kadund, et hakasin taskut läbi otsima ja leidsin raha oli sees, jooksis kolinalle maha, näitasin, et raha sees oli olnud. Ma lähen targa juure, saab näha, kas tuleb wälja, woodis jälle hakasin tekki liigutama ja tuli sealt seest wälja ja nemad wõtsid ja waatasid, et oligi raha, se oli wiimse püha homiku 22. Aprillis.
Karl Klemmer kutsuti ja rääkis, et mina ei ole teda (Anu Kals) äraaeanud, waid rääkisin, et kes niisugusid tempu omas maeas tegema hakkab, wõib ka minna. Tema wõttis seda aga südamesse ja läks.
Rahast mina ei tea, kui palju sealt nüüd kadunud oli, sest weikene plekist karp oli üsna täis, aga homiku leidsin poolele olewad, siis kui meie lugesime ei olnud änam kui 12 rubla.
Wiina oli wõtnud ja Annele annud.
Anu Kals p. rääkis, kas nemad teadwad, kas raha oli se karp täis, wõi ei olnud, se on muidu arwamine, kes seda nägi. Sööma laua juures aeas ta mind ära, "sa wõid minna" taples ja käratses, kuida moodi mina wõisin weel seal olla ja teda teenida.
Mina nõuan oma palga, mis mina pidin saama. Kaup oli 25 rubla aastas, 3 kuud olen teeninud.
Kohtu mõistus: Raha asjas ei ole keegi nägemas, kumb teist seda tegi, teiseks, ehk mõni muu, ei wõi parata.
Ära minemisest ei ole siin juttu olnud, sest muidugi oli Klemmeril õigus seda üttelda, olid ju ohtu nende kääst kadunud. 3 kuud on tema teeninud, peaks 6 rubla tulema, et olgu siis kirik keset küla ja Klemmer meele pahaga wõis üttelda, saab pooleks wõetud ja Anu Kals saab weel 3 rubla hõb. mis Karl Klemmer äramaksis.
Prottukoll ette loetud ja õige leitud olewad.
Kohtu wanem: H. Limberg XXX
Abimehed: T. Paulus XXX
" M. Holm XXX
Kirjutaja: J. Umberg (allkiri)
/On täidetud, et Klemmer maksis 3 rubl. sel 17. Mail 1880./
Anu Kalsi kaebtuse peale, kutsuti An Kelter ja rääkis: Mina kuulsin, et wõtti on kadund, et hakasin taskut läbi otsima ja leidsin raha oli sees, jooksis kolinalle maha, näitasin, et raha sees oli olnud. Ma lähen targa juure, saab näha, kas tuleb wälja, woodis jälle hakasin tekki liigutama ja tuli sealt seest wälja ja nemad wõtsid ja waatasid, et oligi raha, se oli wiimse püha homiku 22. Aprillis.
Karl Klemmer kutsuti ja rääkis, et mina ei ole teda (Anu Kals) äraaeanud, waid rääkisin, et kes niisugusid tempu omas maeas tegema hakkab, wõib ka minna. Tema wõttis seda aga südamesse ja läks.
Rahast mina ei tea, kui palju sealt nüüd kadunud oli, sest weikene plekist karp oli üsna täis, aga homiku leidsin poolele olewad, siis kui meie lugesime ei olnud änam kui 12 rubla.
Wiina oli wõtnud ja Annele annud.
Anu Kals p. rääkis, kas nemad teadwad, kas raha oli se karp täis, wõi ei olnud, se on muidu arwamine, kes seda nägi. Sööma laua juures aeas ta mind ära, "sa wõid minna" taples ja käratses, kuida moodi mina wõisin weel seal olla ja teda teenida.
Mina nõuan oma palga, mis mina pidin saama. Kaup oli 25 rubla aastas, 3 kuud olen teeninud.
Kohtu mõistus: Raha asjas ei ole keegi nägemas, kumb teist seda tegi, teiseks, ehk mõni muu, ei wõi parata.
Ära minemisest ei ole siin juttu olnud, sest muidugi oli Klemmeril õigus seda üttelda, olid ju ohtu nende kääst kadunud. 3 kuud on tema teeninud, peaks 6 rubla tulema, et olgu siis kirik keset küla ja Klemmer meele pahaga wõis üttelda, saab pooleks wõetud ja Anu Kals saab weel 3 rubla hõb. mis Karl Klemmer äramaksis.
Prottukoll ette loetud ja õige leitud olewad.
Kohtu wanem: H. Limberg XXX
Abimehed: T. Paulus XXX
" M. Holm XXX
Kirjutaja: J. Umberg (allkiri)
/On täidetud, et Klemmer maksis 3 rubl. sel 17. Mail 1880./
