Tuli ette Johann Meier, Gr. õiget usku, 49 aastat, kes kaebas, tema tulnud kewadel 1886 oma sulasega Hans Perso Pärnust ühe wankri peal istudes, Rae kõrtsis olnud temal kõik oma raha alles, aga Tahkuranna poe juures hakanud piipu panema ja leidnud, et raha kõige kotiga kadunud, 24 rubla, kott 1 rbl. 30 kop. wäärt; Uulu mäniku kohal jäenud tema kord magama; tema arwab, et keegi tõine tema tasust raha ära ei wõinud wõtta, kui poisi Hans Perso. Tema raha olnud 2 kümne rubla tükki, 1 rublane ja 3 rubls peenikest hõberaha.
Mihklepäewa õhtu olla Hans Perso Oraja weske kõrtsis joonud ning olnud temal rohkem raha käes kui ta peremehe käest selleks päewaks saanud
Kutsuti ette Hans Perso Lutheri usku, Audru walla mees, kes kaebtuse peale kostis; tema näinud, kui üks Pärnu kõrtsimees Johann Meierile 24rubla kätte annud, hiljem sõitnud nad mõlemad kunni Tahkuranda, kus peremees ütelnud, et tema raha kadunud olla; tema arwab, et raha kott wist põuest halwa teega sõites, kui ta ise tukkunud, taskust wälja olla kukkunud; tema ei olla raha mitte wõtnud.
Oraja mõisa kõrtsimees Karl Kariosen, Lutheri usku, tunnistas, Mihklepäewa õhtu olla Hans Pärso umbes 1 rubla hõbe raha maksnud, aga paberi raha ei olewat ta mitte wahetanud,
Hans Perso kostis tema saanud, mis J. Meier ka õigeks tunnistab, Mihkle päewaks 2 rubla, millest ta 1 rubla ära joonud, kellega ta selle 1 rubla ära wahetanud, kas kõrtsimehega ehk mõne muu kõrtsimüüjaga, ei mäletawat tema mitte. - Hiljem arwas, et ta wist kõrtsimehe enesega on wahetanud. Enam kui 2 rubla ei olla temal see kord raha olnud.
Johann Meier, kui nemad Hans Pärsoga 31. Oktobril Oraja kohtu majast ära läinud, siis ütelnud temale Perso, minul on küll hinge taga 20 rubla, aga see on minu oma raha, aga mitte sinu oma.
Hans Perso ajab waleks; tema ei olewat seda mitte ütelnud.
Mõisteti:
Kaebtus tunnistuse puudusel tühjaks.
Tuli ette Johann Meier, Gr. õiget usku, 49 aastat, kes kaebas, tema tulnud kewadel 1886 oma sulasega Hans Perso Pärnust ühe wankri peal istudes, Rae kõrtsis olnud temal kõik oma raha alles, aga Tahkuranna poe juures hakanud piipu panema ja leidnud, et raha kõige kotiga kadunud, 24 rubla, kott 1 rbl. 30 kop. wäärt; Uulu mäniku kohal jäenud tema kord magama; tema arwab, et keegi tõine tema tasust raha ära ei wõinud wõtta, kui poisi Hans Perso. Tema raha olnud 2 kümne rubla tükki, 1 rublane ja 3 rubls peenikest hõberaha.
Mihklepäewa õhtu olla Hans Perso Oraja weske kõrtsis joonud ning olnud temal rohkem raha käes kui ta peremehe käest selleks päewaks saanud
Kutsuti ette Hans Perso Lutheri usku, Audru walla mees, kes kaebtuse peale kostis; tema näinud, kui üks Pärnu kõrtsimees Johann Meierile 24rubla kätte annud, hiljem sõitnud nad mõlemad kunni Tahkuranda, kus peremees ütelnud, et tema raha kadunud olla; tema arwab, et raha kott wist põuest halwa teega sõites, kui ta ise tukkunud, taskust wälja olla kukkunud; tema ei olla raha mitte wõtnud.
Oraja mõisa kõrtsimees Karl Kariosen, Lutheri usku, tunnistas, Mihklepäewa õhtu olla Hans Pärso umbes 1 rubla hõbe raha maksnud, aga paberi raha ei olewat ta mitte wahetanud,
Hans Perso kostis tema saanud, mis J. Meier ka õigeks tunnistab, Mihkle päewaks 2 rubla, millest ta 1 rubla ära joonud, kellega ta selle 1 rubla ära wahetanud, kas kõrtsimehega ehk mõne muu kõrtsimüüjaga, ei mäletawat tema mitte. - Hiljem arwas, et ta wist kõrtsimehe enesega on wahetanud. Enam kui 2 rubla ei olla temal see kord raha olnud.
Johann Meier, kui nemad Hans Pärsoga 31. Oktobril Oraja kohtu majast ära läinud, siis ütelnud temale Perso, minul on küll hinge taga 20 rubla, aga see on minu oma raha, aga mitte sinu oma.
Hans Perso ajab waleks; tema ei olewat seda mitte ütelnud.
Mõisteti:
Kaebtus tunnistuse puudusel tühjaks.
