Jaan Tölpt tunnistas: pääkohtomees Jüri Kuldkep küsind keige nende peremeeste käest kumbad teed teie tahate alt woi päält.
Peremehed tahtnud päält ning jäänud siis sellega rahule mis pääle päälmine tee siis ka ära kruusatud saanud, sest Baron Vietinghof olla käsknud et neil üks tee ika olema peab.
Jüri Kuldkep tunnistas: need peremehed olla ise nenda lepinud et arwata 22 aasta eest seda wälja teed juba tegema hakand ning jäänud keik siis selle lepitusega rahule ning ei olla Ruudil selle tee ja maaga keige wähemadki tegemist kelle üle nüüd praegu se waielus olla.
Karl Nurk ja Hans Paju tunnistasid et Ruudil see tee, kelle üle waielus karja tee kül mitte ei olewad, wõida olla et tal seda muido ehk ise tarwis olewad. Mihkel Elprecht tunnistas, Karja maad Ruudil sääl pool küljes kül mitte ei olewad. Ruut wastas, aga heinamaa olewad tal sääl ommetigi.
Tijmps kaebas: Kuidas Ruut tee sisse kaewanduse kaewada tohtind. Nurk ja Paju tunnistasid, nüüd olla se kaewandus kül peris tee sees.
Puskar nõudis oma karjamaad säält saadik Roosa käest kätte, kust saadik maamõõtja näitanud. 1. Aprilliks 1883 olgo käes.
Pajo ei nõudnud mitte üksi karjamaad waid teed ka kätte.
Suurkask nõudis karjamaad ja teed kätte.
Lind nõudis et piirid nõnda kätte saaks kui Lasarew naad pannud on.
Ruut nõudis paljogi kulu ja kahjo tasumist nimelt piirid Roosa käest nenda kätte saaks kuida maamõõtjad Kusmanow ja Lasarew neid pannud on.
Tijmps nõudis et piir nenda jääma piab kuida Puskari kaart seda näitab ning Baroni herra Vietinghof säädnud on, ning kui seda mitte ei saa, siis nõuab ta, et see üle wälja tee mis mitte kaardis ei ole, kinni jääb ning saab siis jälle alt lahti selle tingimisega, et üle wälja tee jälle põlluks saab nii kui alt teegi põlluks tehtud on, sest miks nõudjad mitte ennemalt nõudnud pole, nimelt siis juba alt teed, kui omad kaartid kätte said.
Lind nõudis: kuida aga Roosa enam maad üles künda tohtind, kui see ise wäärt olnud.
Tijmps rääkis; se olla wanast keik juba nõnda lepitud ning ei kõlwada need piirid nüüd enam paremine kuidagi säädida.
Nõnda kuida wanad ammeti mehed lepingu kindlaks tunnistasid, siis
Kohus mõistis:
piir jääb nenda kuidas Puskari kaart näitab ning Baroni herra ka ütlend on. Wankre tee lähab säält ula maast aga ika keskelt läbi, kruusatud tee jääb aga nõndasammoti seisma, kuida ta praegu on.
Mõistus sai kõigedele kohtukäiatele kuulutud ning edasikabamise §§ seletud.
Pääkohtomees: /allkiri/
Kohtomehed:
/allkirjad või ristid/
Jaan Tölpt tunnistas: pääkohtomees Jüri Kuldkep küsind keige nende peremeeste käest kumbad teed teie tahate alt woi päält.
Peremehed tahtnud päält ning jäänud siis sellega rahule mis pääle päälmine tee siis ka ära kruusatud saanud, sest Baron Vietinghof olla käsknud et neil üks tee ika olema peab.
Jüri Kuldkep tunnistas: need peremehed olla ise nenda lepinud et arwata 22 aasta eest seda wälja teed juba tegema hakand ning jäänud keik siis selle lepitusega rahule ning ei olla Ruudil selle tee ja maaga keige wähemadki tegemist kelle üle nüüd praegu se waielus olla.
Karl Nurk ja Hans Paju tunnistasid et Ruudil see tee, kelle üle waielus karja tee kül mitte ei olewad, wõida olla et tal seda muido ehk ise tarwis olewad. Mihkel Elprecht tunnistas, Karja maad Ruudil sääl pool küljes kül mitte ei olewad. Ruut wastas, aga heinamaa olewad tal sääl ommetigi.
Tijmps kaebas: Kuidas Ruut tee sisse kaewanduse kaewada tohtind. Nurk ja Paju tunnistasid, nüüd olla se kaewandus kül peris tee sees.
Puskar nõudis oma karjamaad säält saadik Roosa käest kätte, kust saadik maamõõtja näitanud. 1. Aprilliks 1883 olgo käes.
Pajo ei nõudnud mitte üksi karjamaad waid teed ka kätte.
Suurkask nõudis karjamaad ja teed kätte.
Lind nõudis et piirid nõnda kätte saaks kui Lasarew naad pannud on.
Ruut nõudis paljogi kulu ja kahjo tasumist nimelt piirid Roosa käest nenda kätte saaks kuida maamõõtjad Kusmanow ja Lasarew neid pannud on.
Tijmps nõudis et piir nenda jääma piab kuida Puskari kaart seda näitab ning Baroni herra Vietinghof säädnud on, ning kui seda mitte ei saa, siis nõuab ta, et see üle wälja tee mis mitte kaardis ei ole, kinni jääb ning saab siis jälle alt lahti selle tingimisega, et üle wälja tee jälle põlluks saab nii kui alt teegi põlluks tehtud on, sest miks nõudjad mitte ennemalt nõudnud pole, nimelt siis juba alt teed, kui omad kaartid kätte said.
Lind nõudis: kuida aga Roosa enam maad üles künda tohtind, kui see ise wäärt olnud.
Tijmps rääkis; se olla wanast keik juba nõnda lepitud ning ei kõlwada need piirid nüüd enam paremine kuidagi säädida.
Nõnda kuida wanad ammeti mehed lepingu kindlaks tunnistasid, siis
Kohus mõistis:
piir jääb nenda kuidas Puskari kaart näitab ning Baroni herra ka ütlend on. Wankre tee lähab säält ula maast aga ika keskelt läbi, kruusatud tee jääb aga nõndasammoti seisma, kuida ta praegu on.
Mõistus sai kõigedele kohtukäiatele kuulutud ning edasikabamise §§ seletud.
Pääkohtomees: /allkiri/
Kohtomehed:
/allkirjad või ristid/
