Atlast Kai Komnik kaebas Jüri Kanguri peale, et tema on tahtnud sinna tema juure korterisse minna, aga Jüri Kangur on pidanud teda ära aeama. Mina andsin talle kõik asjad, nagu: "wanker, sambla kotid, nuki pulgad, head sahad, rangi roomad," lootes, et tema pidi oma juure wõtma.

Mõis pani oma teomehe sisse, siis ei wõinud ma parata. Nüid änam teomeest seal ei ole, sellepärast himmustasin sinna mina, et ta pidi ka mind aitama.

Et ta nüid minu wastu on, tahan siis ka neid asju, mis ma talle annud olen, kätte saada.

Jüri Kangur rääkis selle üle, et tema ei ole ühtegi saanud, mis tema ehk minu isa aeal on annud, mina neist ei tea, aga enese wõla olen kõik ta käte maksnud. Sahke ete 1 rubla, koorma heinu 3 rubla andsin Kadakal. Mis tema siin pärib, ei ole mul mite õigus maksa.

Kohus arwas, et se ka muidu pärimine saaks olema, kui teisel korral jälle koku tulewad, sest et üsna hulk aega sest saadik 14 aastat. Kui ta temale oli annud, siis oli ju selega rahul, et wankre jälle tagasi wõtis ja mite ete ei pärinud, niisammuti sambla kotid. Mõisa maea ja selle poolt ehitud, mis tarwis neid kotta.

Muude asjade eest on raha annud.

/Tühjaks mõistetud, sel päewal./