7. Now. No 42 al. Kaebtuse peale astus Hans Kapten, et sedawiisi se olla. Mina hüidsin tüdrukut, aga tema ei kuulnud, läks jalgu alla, sest hobust ei saanud nii rugu kinni pidada. Ma pidasin kinni, hüidsin teda, tema ei wastand, ega rääkind.

Atlast Jaagu Jaan Ooberg astub ja ütleb: "Ma kuulen siin natukene walet, et tema olla tõstnud ja küsinud! Kiriku karja lautate taga, kus pea aegu kolmel hobusel ruumi sõita, siis jäeb weel jalla rahwas, tõmmas hobuse tõiste järelt kõwa rahwa poole, kus tüdruk hobuse jalge alla, nii kunni rattaste, nagu üks rull seisma jäi, siis hakkand hoost tagasi tõmmama tagasi, millal hobune täieste jalaga peale astund. 10 tüki, kes seda nägid, kui tunnistust tahad. See, kes sinu peal olnud, öölnud: "Se on nüid sinu aru."

Hans Kapten ei wastanud änam midagi, ega aeanud tagasi.

Kohtu otsus selle üle on et Hans Kapten peab 10 rubla trahwi maksma, hirmsa aeamise pärast purjus peaga kiriku juures, 50 kopik jäeb Atla walla, et kohtuse on tulematta jätnud.

Jaan Ooberg arwas, kui se peaks ka palju olema ma lepin 5 rublaga, sellepärast teiseks kohtu päewaks peab raha äratooma, kus Hans Kapten sellega rahul oli.

/Lepisid ära./