PROTOKOLL

Juuru: Atla ja Juuru vallakohtu protokolliraamat (1878-1884)

LeidandmedEAA.2626.1.3
Kaader
131
132
Daatum19.02.1884
Protokolli number6
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jüri Pent Peakohtumees
Mats Taawet Kohtumees
Jaan Enop Kohtumees
J. Umberg Kirjutaja

Kerro mõisa walitsuse poolt oleme nüüd teadust saanud, et Eduard Klemmer on 4 waati ärawiinud, mis raha ette 44 rbl. arwatud saiwad, aga ennast mitte näitnud, waid waadid wabriku ette maha pannud ja ise ära läinud, kus mõisawalitsus oleks pidanud nägema, kas sünnib, wõi ei, wastu wõtta.

86 rubla 25 kopikast maha arwatud, jäeb 42 rubla 25 Kopik pärida.

Eduard Klemmer tunnistab: et walitsejad pole kodu olnud ja on siis waadid selle pärast sinna maha pannud, ja waatide pesiale öölnud, et neid wabriku tõsta.

Tema ütleb: et temal ei ole nendega wõlga ühtegi. Kui tema on wiimati saatnud Rehnungi maksma, ei ole õiete teadnud, on siis 2 rubla walitseja käte rohkem raha jäenud, mis teiseks korraks on pidanud ete jäema. Seda oleks pidand walitseja määletama. Patent raha on minule antud, ei mite selle peale, et seda tagasi pidin maksma. Ega selle rahaga aasta patenti ei pidanud saama, se tuleb ligemast 100 rubla maksma.

Teiseks: Kerro härra on pidanud uue tee tegema (Inglisti) Kedwale wälja, kust oleks parem käia olnud ja kelle (pärast ja) läbi tema olla kahju saanud, et ei ole wõinud sealt kaa nii palju õlut wedada.

Meil ei ole härraga midagi käe kirja et ta wõiks pärida.

Kohtu mõistus:

Se asi jäeb auuliku suurema kohtu mõistmise alla, sest et se kog. kohtu wõimusest üle läheb. Aga siiski tuleb siin nii palju wahet teha, selle sui maale olewa kohtu käiatele.

Esiteks: Mõisa walitsus rääkis, esimese kohtu aegus, et poole aasta patent pidi wõetud saamagi, kelle tarwis kaa raha oli antud, siis ei ole muud, kui peaks E. Klemmer wäljamaksma, seda käte antud raha. Poole aasta raha, poole a. patent.

Teiseks: Ühe wabriku asjadega nii hooletumal wiisil neid pidada, nagu 4 waati, 35 õlle korwi Juuli kuust 1883 a. kunni Januar 1884. aastani, mitte neid seaduslikul wiisil ei ole ära wiinud, mõistab kog. kohus 3 rubla trahwi.

(Niisammuti waatide wiimisega)

Muidugi oleks soowida, et mõisa walitsus ja Eduard Klemmer, weel kord kohtu ette saaksid kutsutud, kus nende kostused weel kord läbi saaksid katsutud, sest mis siin weel ei näita selge olema. Ja mis kog. kohus mitte heaks ei arwanud seda teha, et ometegi pärida ei wõi ja E. Klemmer heaga ei taha maksa.

/Suurema kohtu mõistetud./

Kerro mõisa walitsuse poolt oleme nüüd teadust saanud, et Eduard Klemmer on 4 waati ärawiinud, mis raha ette 44 rbl. arwatud saiwad, aga ennast mitte näitnud, waid waadid wabriku ette maha pannud ja ise ära läinud, kus mõisawalitsus oleks pidanud nägema, kas sünnib, wõi ei, wastu wõtta.

86 rubla 25 kopikast maha arwatud, jäeb 42 rubla 25 Kopik pärida.

Eduard Klemmer tunnistab: et walitsejad pole kodu olnud ja on siis waadid selle pärast sinna maha pannud, ja waatide pesiale öölnud, et neid wabriku tõsta.

Tema ütleb: et temal ei ole nendega wõlga ühtegi. Kui tema on wiimati saatnud Rehnungi maksma, ei ole õiete teadnud, on siis 2 rubla walitseja käte rohkem raha jäenud, mis teiseks korraks on pidanud ete jäema. Seda oleks pidand walitseja määletama. Patent raha on minule antud, ei mite selle peale, et seda tagasi pidin maksma. Ega selle rahaga aasta patenti ei pidanud saama, se tuleb ligemast 100 rubla maksma.

Teiseks: Kerro härra on pidanud uue tee tegema (Inglisti) Kedwale wälja, kust oleks parem käia olnud ja kelle (pärast ja) läbi tema olla kahju saanud, et ei ole wõinud sealt kaa nii palju õlut wedada.

Meil ei ole härraga midagi käe kirja et ta wõiks pärida.

Kohtu mõistus:

Se asi jäeb auuliku suurema kohtu mõistmise alla, sest et se kog. kohtu wõimusest üle läheb. Aga siiski tuleb siin nii palju wahet teha, selle sui maale olewa kohtu käiatele.

Esiteks: Mõisa walitsus rääkis, esimese kohtu aegus, et poole aasta patent pidi wõetud saamagi, kelle tarwis kaa raha oli antud, siis ei ole muud, kui peaks E. Klemmer wäljamaksma, seda käte antud raha. Poole aasta raha, poole a. patent.

Teiseks: Ühe wabriku asjadega nii hooletumal wiisil neid pidada, nagu 4 waati, 35 õlle korwi Juuli kuust 1883 a. kunni Januar 1884. aastani, mitte neid seaduslikul wiisil ei ole ära wiinud, mõistab kog. kohus 3 rubla trahwi.

(Niisammuti waatide wiimisega)

Muidugi oleks soowida, et mõisa walitsus ja Eduard Klemmer, weel kord kohtu ette saaksid kutsutud, kus nende kostused weel kord läbi saaksid katsutud, sest mis siin weel ei näita selge olema. Ja mis kog. kohus mitte heaks ei arwanud seda teha, et ometegi pärida ei wõi ja E. Klemmer heaga ei taha maksa.

/Suurema kohtu mõistetud./


TAGASI KUVA MÄRGENDUS