Kontraht.

§ 1.

Addawere härra annab Kõkka kohast poole Jürri Kõkkorile rendi peale.

Seda kohta wõttab rentnik ja annab tagasi nendes piride mis Kõkka kohal 1 Novembril 1891 oli.

§ 2.

Kontraht jookseb Märtsist aasta peale. Lahti ütlemise tärmin mõlemilt poolt on 1 Novembril. Kui sell tärminil lahti öldud ei ole. siis see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.

§ 3.

Rentnik maksab 118 rbl aastas renti. Poole maksab 1 Weebruaril ja poole 1 Oktobril ette.

§ 4.

Selle koha hoonete, kattuste, ja aiade seisus:

Missugused hooned	mitu hoonet	missuguses seisus on kattused	majad
summa

§ 5.

Rentniku kohos:

a) Koha hooned olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peagas ei ole, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parandud.

b) rukki wäli olgu hea korra peal

c) aiad olgu hea korra peal.

d) Rentnik ei tohi oma heinamaad teistel terwel ega jaukaupa koha peal anda ei tegemata jätta;

e) Kõik wiimane sõnnik ja mis on üle jäenud loomade toitu ja põhku, peab sinna koha peale jäema ilma tasumata;

f) tööde poolest ees seiswa töö aasta peale kõik põllud kus kewade tuleb sui wilja külwada küntud olema.

Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama;

h) rentnik ei tohi marja, õuna ehk metsa puid mis tema koha peal ennem oliwad, ehk mis tema ise on istutanud, ei ära wiia ega maha raiuda, waid jäevad selle koha iluks ilma mingisugust tasu pärimast.

i) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jäneseid ja lindusid aiawad pidada, kui leitakse siis saawad maha lastud.

k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabadika oma juurde elama wõtma;

l)  Õlesi,   heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma mõisa lubata ei ära müia ei wälja lainata ega ühelgi muul wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal see õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta.

m) Selle Liwlandi Talurahwa Seaduse sest 13 Nov 1860 a  §207 järel ja nende wallakohtu iga aastaste ära jäotamiste ning seadmiste järel, peab rentnik kõik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja mis seaduse ning all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad tehja ja maksta, nii kui ka teod mis mõisa jäoks tuleb tehja, täiesti ära täitma ilma tasumata.

n) ilma mõisa teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jäukaupa mõne muu inimese kätte anda wasta § 210 Liiwlandi talurahwa seaduse  sest 13 Nov 1860a.

r) 1 Februaril enne koha ära andmist on rentniku kohos pool jägu elumaja ning oma hoonetest oma järetulija järgmise kätte anda.

§ 6.

Uue elumaja ehitamise jäoks annab mõisa walitsus materjali ja kannab selle ehitamise kulud, aga peremehed peawad materjaali juure wedama, nii kui ka õled kattuse jäoks andma.

Aidad ja laudad peab peremees ise oma kuluga ehitama, ka õled kattuse jäoks andma, muu materjali annab mõisa walitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks, koha ära andmise juures ei ole peremehel mingisugust kahju tasumist nõuda,

§ 7.

Põletamise ja tarwilised puud saab rentnik mõisawalitsuse lua järele.

§ 8. Rentnik peab omad wäljad 4 jäos ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis ja 2 sui wiljas kaheksas jägu peab ristikheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jägu wälja hea ristikheina seemnega külwatud ja nelas jägu hea rukki seemnega.

§ 9. Mõisal on see õigus et ta igal ajal seda koha talitust wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.

§ 10. Rentnik paneb kautioniks kõige nende kontrahi järele enese peale wõetud sundimiste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata wiimase waranduse ja nimelt iseäranis weel oma talituse jätawad wara ehk Inwentariumi, kelle sees olgu kõige wähem...1 hobust ja 2 weiste pead, mis hea korra peal peab olema üles peetud. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab, mitte enne jüripäewa koha pealt ära wiia, Kui heinad, põhud ja õled enne jüripäewa lõpewad, siis eab rentnik neid ostma et loomad jüripäewani saawad üles peetud, Kui rentnik ühe looma enne /Jüripäewa/ küünlapäewa ära wiib maksab tema 5, rbl ja ärast küünlapäewa 3rbl trahwi,

§ 11.

Kui rentnik need ülewal nimetud punktid ei pea kaotab ta oma kautioni ära ja on rendi andja härral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema renditud kohast selle sama aasta lõpul Jüri päewa ajal temast lahkuda,

§ 12.

Kui rentnik enne kontrahi aasta lõppetust peaks ära surema ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad selle kontrahi õigused ja sundmised tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õiglus teiste kätte läheb, siis ei saa seda kontrahti ei ühelgi inimesel ümber tehtud selle Liiwlandi talurah sead. 208 järgi sest 13 Nov, 1960a waid see jäeb oma täie aea sisse seisma.

Addaweres sel 24, Novemb. 1894,

Rendiandja wolinik J. Aren

Rentnik Jüri Kõkkur

Lepping

Addawere müisa woliniku Jacob Areni ja Jüri Kõkkuri wahel on tänasel päewal järgmine leping rägitud ja kindlaks tehtud;

I. Jüri Kõkkur lubab Adawere mõisale järgmised tööd teha,

6 wakamaad rukkid lõigata kuhilase panna ja kõrred maa pealt ära koristada

6 wakkamaad suiwilja koristada ja kokku panna ja kõrred maa pealt ära koristada

lattid ja redelid ise juure wedada.

3 wakkamaad kartoflid wõtta ja kuhja panna

II. Jüri Kõkkur lubab iga kahju eest mis selle töö juures tema hooletuse sest wastuta,

III. Kui tööd koraärast tehtud ei saa, siis laseb mõisa seda Jürri Kõkkuri kulu peal ära teha.

IV. Addawere mõisa poolt saab temale nende tööde eest maksetud.

Iga rukkiwakamaa eest  rubla

iga suiwilja wakamaa  2 rubla

iga heina wakkamaa 2 rubla

iga kartofli wakkama 8 rubla

Se ülewal seisew leping lkestab nõnda kaua kui Jüri Kõkkur Kõkka koha rentnik on.

Addaweres sel 24Novembril 1894.

/Allkrjad/ Algus kirja järel õige

Eesistnik H. Sakjas /allkri/

Kirjut E. Türk /allkiri/