Koolitaja Jaan Umberg kaebab, et tema tüdruk Liisu Remmet, kes oma teenistuse aastat Augusti kuust 1885. 8 kuu peale, 16 rubla raha ja 2 tt willade palgaga olla alustanud, oma teenistust tema teada seega murdnud olla, et tüdruk esiteks ilma lubata kottu ära olla käinud, mis õhtuti tihti ette tulnud ja wahest kaa homikuni kestnud, pealegi olla tema koolitaja peale teotuse kõnet tõstnud, nõnda, et teda 8. Februarist s.a. pidand teenistusest lahti laskma ja temale teenitud päewade eest palka 10 rubla kätte pakunud, keda aga tüdruk Liisa Remmet mitte wastu ei olla wõtnud, waid täie aja palka, kelle üle koolitaja kohut palub otsust teha, kui palju temal Liisule õigus maksta oleks.
Kohtu ette tuli Liisu Remmet ja kostis kohtu küsimiste peale, et temal kül luba olnud õhtuti kottu ära minna. Koolitaja õide olla enne teda koolitajad teeninud ja ei olla ilmaski luba küsinud, kui ta kottu äraminna tahtnud, miks siis koolitaja tema käest paremine luba küsimist nõuda? Koolitaja kostis, et see mitte wõera teenia asi ei olla, kas tema oma õde laseb ala kottu ära olla, ehk laseb teda oma käest selleks luba paluda, temal olla nüüd üks wõeras teenia ja nõuda tema käest niisammuti seadusliku ameti täitmist, mida teenia seadusliku ülespidamist ja palka nõuab. Koolitaja kiidab weel, et tüdruk wiimse otsa sees sagedaste ametisi ja toimetusi ette olla wõtnud, mis tema enese kasuks tulnud. Tüdruk aga seda wiimist kaebamist muuga wabandada ei wõinud, kui kostis, et see tarwis ei olla, koolitajal kõik üles anda, mis tema teinud olla.
Liisa Remmet kiidab, et koolitaja temale weel ühe paari saapaid palgaks lubanud. Koolmeister aga ütleb, et tema ei olla mitte saapaid palgaks, waid kingituseks lubanud, keda nad selgeks ei saanud taha, kas se kink, wõi palk olnud. Liisu Remmet aga sai kohtu ees wäga jämedaks ja ütles koolitajale kohtu kulli (peegli) ees: "Sina sitt!"
Koolitaja kaebab, et nüüd olla weel wälja tulnud, et tüdruk wabattikudele Liisu Wolbergile suppi annud ja ka hernid. Tüdruk kiitis, et tema suppi annud sellepärast, et tema olla enne nende käest kapsaid laenanud, sest et nende endi kapsa nõu külmetanud olnud ja tema sellepärast nende käest laenanud, keda laenu ta kätte tasunud, hernid ei olla rohkem olnud, kui arwata pool toopi, mis ta wabatikudele annud. Koolitaja ütleb, et tema kapsa laenamisest midagi ei teada, ei olla tema ka sugugi kodu olnud, kui suppi ja herne andmine olnud, ega wõida tema mitte teada, kui palju tüdruk tema wara ära jäganud.
Kohtu ette tuli weel Liisu Remmet ja kaebas, et tüli olla neil seeläbi tulnud, et koolitaja teda wihkama hakkanud sest, et tema kool. peale seda rumalat rääkinud, mis ta temast tõesti näinud ja asi olla nõnda.
Kuimetsast Nulga Mari tulnud nädali 4. eest ühel kesknädala õhtul koolimajasse ja hakanud koolitajale kaebama, et tema riietepealsed kinni olid mis külmetamisest tulnud, ja olla ka temale rohtu annud, üttelnud, et ei olla se külmetamise waid poiste wiga, keda tema kojast kuulnud, ja et tema niisugust juttu kuulnud, olla tema akna taha waatama läinud, kust läbi tema näinud, et koolitaja nimetatud Mariga tema woodis pordu elu elanud ja et tema selle asja üle kära wälja teinud, olla koolitaja tema üle süüd otsinud ja ametist lahti lasknud.
Koolitaja tuli kohtu ette ja ütles, et se tüdrukust wale kaebdus olla, sest et tema nimetatud tüdrukuga pordu elu pidanud ei olla ja pealegi kiidab, et tema niisuguses tüdruku teutamise kaebduses ennast kog. kohtu otsuse alla ei luba.
Kohtu otsus:
1, Kohus mõistis § 471 põhjusel, et koolitaja J. Umberg peab Liisa Remmetile 6 kuu teenistuse ette (mis 9 kuu peale 20,20 kop. wälja teeb) 13 rubla 46 kopik maksma, ja jäeb L. Remmet kooitaja teenistusest lahti.
2, Mõistis kohus, et L. Remmet oma kaebdust koolitaja üle pordu elu pärast peale selle kaebata wõib, kuhu kohtusse ta ise seda soowib.
3, Peab tüdruk selle eest, et ta koolitajale kohtu ees "sina sitt ütelnud, 50 kopik walla laekasse trahwi maksma.
Koolitaja J. Umberg kaebas, et tüdruk Liisu Remmet ilma lubata kottu ära käinud ja mõned ööd kaa weel sinna kõrwa pruukinud ja pealegi olla ta ilma tema teadmata tema wara wälja jäganud, keda tüdruk muud wiisi wabandada ei wõinud, kui et õde ka olla ilma loata ära käinud, suppi ja herne andmine põlle suur asi olnud. Ehk see kül suur asi ei olnud, on ta kohtu ees ometi niisamma, kui kõige suurem asi ja ei wõinud kohus mitte tüdrukule täit kaebadud palka mõista, waid aga teenitud kuude eest. Et kül tüdruku ja koolitaja wahel saabaste pärast õiget tunnistust ei olnud, siis arwas kohus, et saapad ikka palgaks lubatud olid, sest et kingitus oleks saanud Jõuludeks kätte antud, aga et saapad praegu weel wõlga on, siis arwas kohus neid ka paljga juure, nõnda et raha palk 16 rubla, willad 1 rubla 20 kopik, saapad 3 rubla, kokku 20 rubla 20 kopik aasta palka, 6 kuu peale 13 rubla 45 kopik wälja teeb, keda koolitaja tüdrukule maksma peab.
Et se teotuse kõne, mis tüdruk koolitaja peale kaebas, pärast õhtuti ärakäimist ja pärast kaupsa suppi ja hernete andmist on sündinud, siis ei wõinud kohus seda asja mitt siia teenistuse kauba wahele segada, waid mõistis, et tüdrukule selle üle õigus jääb uuesti kaebdust kohtu ette, kuhu tahab, üles anda.
Suurema kohtu nõudmise kord sai kohtu käiatele äraseletud.
/Täidetud k. otsus/
Koolitaja Jaan Umberg kaebab, et tema tüdruk Liisu Remmet, kes oma teenistuse aastat Augusti kuust 1885. 8 kuu peale, 16 rubla raha ja 2 tt willade palgaga olla alustanud, oma teenistust tema teada seega murdnud olla, et tüdruk esiteks ilma lubata kottu ära olla käinud, mis õhtuti tihti ette tulnud ja wahest kaa homikuni kestnud, pealegi olla tema koolitaja peale teotuse kõnet tõstnud, nõnda, et teda 8. Februarist s.a. pidand teenistusest lahti laskma ja temale teenitud päewade eest palka 10 rubla kätte pakunud, keda aga tüdruk Liisa Remmet mitte wastu ei olla wõtnud, waid täie aja palka, kelle üle koolitaja kohut palub otsust teha, kui palju temal Liisule õigus maksta oleks.
Kohtu ette tuli Liisu Remmet ja kostis kohtu küsimiste peale, et temal kül luba olnud õhtuti kottu ära minna. Koolitaja õide olla enne teda koolitajad teeninud ja ei olla ilmaski luba küsinud, kui ta kottu äraminna tahtnud, miks siis koolitaja tema käest paremine luba küsimist nõuda? Koolitaja kostis, et see mitte wõera teenia asi ei olla, kas tema oma õde laseb ala kottu ära olla, ehk laseb teda oma käest selleks luba paluda, temal olla nüüd üks wõeras teenia ja nõuda tema käest niisammuti seadusliku ameti täitmist, mida teenia seadusliku ülespidamist ja palka nõuab. Koolitaja kiidab weel, et tüdruk wiimse otsa sees sagedaste ametisi ja toimetusi ette olla wõtnud, mis tema enese kasuks tulnud. Tüdruk aga seda wiimist kaebamist muuga wabandada ei wõinud, kui kostis, et see tarwis ei olla, koolitajal kõik üles anda, mis tema teinud olla.
Liisa Remmet kiidab, et koolitaja temale weel ühe paari saapaid palgaks lubanud. Koolmeister aga ütleb, et tema ei olla mitte saapaid palgaks, waid kingituseks lubanud, keda nad selgeks ei saanud taha, kas se kink, wõi palk olnud. Liisu Remmet aga sai kohtu ees wäga jämedaks ja ütles koolitajale kohtu kulli (peegli) ees: "Sina sitt!"
Koolitaja kaebab, et nüüd olla weel wälja tulnud, et tüdruk wabattikudele Liisu Wolbergile suppi annud ja ka hernid. Tüdruk kiitis, et tema suppi annud sellepärast, et tema olla enne nende käest kapsaid laenanud, sest et nende endi kapsa nõu külmetanud olnud ja tema sellepärast nende käest laenanud, keda laenu ta kätte tasunud, hernid ei olla rohkem olnud, kui arwata pool toopi, mis ta wabatikudele annud. Koolitaja ütleb, et tema kapsa laenamisest midagi ei teada, ei olla tema ka sugugi kodu olnud, kui suppi ja herne andmine olnud, ega wõida tema mitte teada, kui palju tüdruk tema wara ära jäganud.
Kohtu ette tuli weel Liisu Remmet ja kaebas, et tüli olla neil seeläbi tulnud, et koolitaja teda wihkama hakkanud sest, et tema kool. peale seda rumalat rääkinud, mis ta temast tõesti näinud ja asi olla nõnda.
Kuimetsast Nulga Mari tulnud nädali 4. eest ühel kesknädala õhtul koolimajasse ja hakanud koolitajale kaebama, et tema riietepealsed kinni olid mis külmetamisest tulnud, ja olla ka temale rohtu annud, üttelnud, et ei olla se külmetamise waid poiste wiga, keda tema kojast kuulnud, ja et tema niisugust juttu kuulnud, olla tema akna taha waatama läinud, kust läbi tema näinud, et koolitaja nimetatud Mariga tema woodis pordu elu elanud ja et tema selle asja üle kära wälja teinud, olla koolitaja tema üle süüd otsinud ja ametist lahti lasknud.
Koolitaja tuli kohtu ette ja ütles, et se tüdrukust wale kaebdus olla, sest et tema nimetatud tüdrukuga pordu elu pidanud ei olla ja pealegi kiidab, et tema niisuguses tüdruku teutamise kaebduses ennast kog. kohtu otsuse alla ei luba.
Kohtu otsus:
1, Kohus mõistis § 471 põhjusel, et koolitaja J. Umberg peab Liisa Remmetile 6 kuu teenistuse ette (mis 9 kuu peale 20,20 kop. wälja teeb) 13 rubla 46 kopik maksma, ja jäeb L. Remmet kooitaja teenistusest lahti.
2, Mõistis kohus, et L. Remmet oma kaebdust koolitaja üle pordu elu pärast peale selle kaebata wõib, kuhu kohtusse ta ise seda soowib.
3, Peab tüdruk selle eest, et ta koolitajale kohtu ees "sina sitt ütelnud, 50 kopik walla laekasse trahwi maksma.
Koolitaja J. Umberg kaebas, et tüdruk Liisu Remmet ilma lubata kottu ära käinud ja mõned ööd kaa weel sinna kõrwa pruukinud ja pealegi olla ta ilma tema teadmata tema wara wälja jäganud, keda tüdruk muud wiisi wabandada ei wõinud, kui et õde ka olla ilma loata ära käinud, suppi ja herne andmine põlle suur asi olnud. Ehk see kül suur asi ei olnud, on ta kohtu ees ometi niisamma, kui kõige suurem asi ja ei wõinud kohus mitte tüdrukule täit kaebadud palka mõista, waid aga teenitud kuude eest. Et kül tüdruku ja koolitaja wahel saabaste pärast õiget tunnistust ei olnud, siis arwas kohus, et saapad ikka palgaks lubatud olid, sest et kingitus oleks saanud Jõuludeks kätte antud, aga et saapad praegu weel wõlga on, siis arwas kohus neid ka paljga juure, nõnda et raha palk 16 rubla, willad 1 rubla 20 kopik, saapad 3 rubla, kokku 20 rubla 20 kopik aasta palka, 6 kuu peale 13 rubla 45 kopik wälja teeb, keda koolitaja tüdrukule maksma peab.
Et se teotuse kõne, mis tüdruk koolitaja peale kaebas, pärast õhtuti ärakäimist ja pärast kaupsa suppi ja hernete andmist on sündinud, siis ei wõinud kohus seda asja mitt siia teenistuse kauba wahele segada, waid mõistis, et tüdrukule selle üle õigus jääb uuesti kaebdust kohtu ette, kuhu tahab, üles anda.
Suurema kohtu nõudmise kord sai kohtu käiatele äraseletud.
/Täidetud k. otsus/
