Kasper Peterson kaebab: temal pidanud oma surnud poea Johann poolt sealt talust alati prii hobune sõita olnud, kunni tema, Kasper, elada, ta annud seks Johannile 40 rbl., mis ka ühes wanas protocollis seista, et nüüd Johan surnud ja selle oksionil kõik hobused ära müütud, paluda ta et temale see hobuse jaoks antud raha wälja mõistetadakse = 40 rbl.

Tema naene laenanud kord poea Johannile, kui ühe nõudmise pärast oksioni teha tahetud 10

Nõuda Suma: 50 rbl.

Willem Unnifer teada sest.

Hans Peterson ja Karl Talts wastab: nemad sest ei teada, kui tõeks saada tehtud, ei olla neil selle wastu.

Endine peakohtumees Jüri Nõmmik tunnistab: Kasper Peterson jätnud 40 rbl. Johann Petersonile, et Johann siis hobust pidanud Kasprele andma kunni surmani, muidu oleks Kasper Johannilt 4 rubl. wälja nõudnud.

Willem Unifer tunnistab: lepping olnud nenda, kuidas Nõmmik juba ütlenud, nad olnud just mõlemad leppingu juures. Jaan Jürgens ütlenud temale, et kad. Johan ise kord Jürgensile ütlenud, et ta 10 rbl. emalt laenanud tüdrukule wälja maksta.

Otsus: Et 10 rbl. laenu üle selge tunnistus ei ole, saab see tühjaks arwatud, aga tunnistuste põhjusel saab 40 rubl. Kasper Petersonile wälja mõistetud.

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi formaliedega.

Joh. Saul. M. Puk J. Kurm.

xxx xxx xxx