PROTOKOLL

Juuru: Atla ja Juuru vallakohtu protokolliraamat (1884-1888)

LeidandmedEAA.2626.1.4
Kaader
58
59
Daatum23.08.1886
Protokolli number30
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Enop Peakohtumees
Juhan Schmiedehelm Kohtumees
Tõnu Wolber Kohtumees
Joh. Palm Kirjutaja

Kohtu ette tuliwad Atlast Mart Pewer ja Hans Parum ja kaebasiwad Ero kõrtsmiku Jaan Jürgenfeldti ja kaupmehe Jaan Umbergi peale, kelle loomad nende kuhjad ära lõhkunud ja söönud olla. Nemad ise küll ei olla näinud ega teada mitte kelle weiksed need olnud.

Juuru küla karjane Hans Bergmann aga olla näinud, et olla nende weriksed. Augusti kuu hakul olnud kuhjad söödud ja nende nimetatud meeste loomad seal kallal olnud. Nemad lasknud ka talitaja kahju järel waadata. Talitaja Hans Tutt tunnistas, et nad s. 22 Augustil teda waatama kutsunud ja tema arwab, et kummagi kuhjast ühe sao wäärt heinu olla ära söödud ja maha kistud.

Körtsmik ja kaupmees ütlewad kaebtuse peale, et see üsna tühi olla, sest nende loomad ei käia sugugi seal kus need kuhjad on. Enne kui see heinamaa tuleb on Atla kuusik, kus nede loomad mitte käia ei tohi ja kui mõnikord juhtunud kuusiku minema siis saanud jälle kohe äraaetud, milla nad siis seda aega saanud nende kuhjade kallale minna ja oleks nende loomad tõesti käinud siis nemad käahjutasumist mitte ei oleks keelanud, waid oleks seda ka ilma kohtuta wälja maksnud. Seda wahet kui nende loomad kuhja kallal pidand olema ja kui talitaja waatamas käinud olla ka juba kaks nädalat ja selle aja sees oleks ka wõinud ei tea kelle loomad kuhja ehk puhtaks ära süia.

Hans Bergmann Juuru karjane kutsuti tunnistama. Tema ütleb, et tema näinud Augusti kuu hakul, et kuhjade kallal olnud 4 lehma ja neid äraajanud ja seda kuhjade omanikudelle teada annud, kelle lehmad need olnud ei teada tema mitte, kuhjade omanikud ise aga arwawad, kui tema neile lehmade karwa teada annud "küüt ja kirjud", et need ehk olla körtsmiku ja kaupmehe lehmad olnud, sest et need selle karwalised olla. Hans Parum ja Mart Pewer tunnistasiwad ka weel, et Bendi Kai pidand ka neid loomasi seal näinud olema.

Kohus mõistis Bendi Kaie teiseks kohtu päewaks ette kutsuda, sest et Hans Bergmanni tunnistus kahtlane on, sest sellekarwalisi lehmi wõib ju mitmel olla ja et kaebajad lehmi seaduse järel mitte kinni ei ole ajanud ja ka talitajat mitte õigel ajal kahju waatama ei ole kutsunud, waid nende oma tunnistuste järele kaks nädalat peale kahjo tegemist, nende kaebtust, kui mitte selgemat tunnistust ei saa tühjaks.

Hans Parum arwas et see ei maksta temal mitte kohut käia, sest tema ise teada, et seal kuhjade kallal ka mõisa karjatse weiksed kui ka Juuru karjatse Hans Bergmanni ennese weiksed olla käinud, sest kui tema mõisa karjatse käest küsinud kostnud see et tema karja pull ja Juuru Kadaka pull olla kuhja löhkunud.

Mart Pewer tuli ka selle sama mõtte peale, et tema oma kaebtust tahaks maha jätta.

Kohtu käiad lepisid üksteisega ära. Kohus mõistis nende lepimist kindlaks.

/Kohtu käiad lepisid ära/

Kohtu ette tuliwad Atlast Mart Pewer ja Hans Parum ja kaebasiwad Ero kõrtsmiku Jaan Jürgenfeldti ja kaupmehe Jaan Umbergi peale, kelle loomad nende kuhjad ära lõhkunud ja söönud olla. Nemad ise küll ei olla näinud ega teada mitte kelle weiksed need olnud.

Juuru küla karjane Hans Bergmann aga olla näinud, et olla nende weriksed. Augusti kuu hakul olnud kuhjad söödud ja nende nimetatud meeste loomad seal kallal olnud. Nemad lasknud ka talitaja kahju järel waadata. Talitaja Hans Tutt tunnistas, et nad s. 22 Augustil teda waatama kutsunud ja tema arwab, et kummagi kuhjast ühe sao wäärt heinu olla ära söödud ja maha kistud.

Körtsmik ja kaupmees ütlewad kaebtuse peale, et see üsna tühi olla, sest nende loomad ei käia sugugi seal kus need kuhjad on. Enne kui see heinamaa tuleb on Atla kuusik, kus nede loomad mitte käia ei tohi ja kui mõnikord juhtunud kuusiku minema siis saanud jälle kohe äraaetud, milla nad siis seda aega saanud nende kuhjade kallale minna ja oleks nende loomad tõesti käinud siis nemad käahjutasumist mitte ei oleks keelanud, waid oleks seda ka ilma kohtuta wälja maksnud. Seda wahet kui nende loomad kuhja kallal pidand olema ja kui talitaja waatamas käinud olla ka juba kaks nädalat ja selle aja sees oleks ka wõinud ei tea kelle loomad kuhja ehk puhtaks ära süia.

Hans Bergmann Juuru karjane kutsuti tunnistama. Tema ütleb, et tema näinud Augusti kuu hakul, et kuhjade kallal olnud 4 lehma ja neid äraajanud ja seda kuhjade omanikudelle teada annud, kelle lehmad need olnud ei teada tema mitte, kuhjade omanikud ise aga arwawad, kui tema neile lehmade karwa teada annud "küüt ja kirjud", et need ehk olla körtsmiku ja kaupmehe lehmad olnud, sest et need selle karwalised olla. Hans Parum ja Mart Pewer tunnistasiwad ka weel, et Bendi Kai pidand ka neid loomasi seal näinud olema.

Kohus mõistis Bendi Kaie teiseks kohtu päewaks ette kutsuda, sest et Hans Bergmanni tunnistus kahtlane on, sest sellekarwalisi lehmi wõib ju mitmel olla ja et kaebajad lehmi seaduse järel mitte kinni ei ole ajanud ja ka talitajat mitte õigel ajal kahju waatama ei ole kutsunud, waid nende oma tunnistuste järele kaks nädalat peale kahjo tegemist, nende kaebtust, kui mitte selgemat tunnistust ei saa tühjaks.

Hans Parum arwas et see ei maksta temal mitte kohut käia, sest tema ise teada, et seal kuhjade kallal ka mõisa karjatse weiksed kui ka Juuru karjatse Hans Bergmanni ennese weiksed olla käinud, sest kui tema mõisa karjatse käest küsinud kostnud see et tema karja pull ja Juuru Kadaka pull olla kuhja löhkunud.

Mart Pewer tuli ka selle sama mõtte peale, et tema oma kaebtust tahaks maha jätta.

Kohtu käiad lepisid üksteisega ära. Kohus mõistis nende lepimist kindlaks.

/Kohtu käiad lepisid ära/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS