Juuru kiriku öpetaja härra kaebab Kaiust Tönu Raude peale, kes sealt Uustalu Hansu Errini juurest kiriku mõisas teol käia (Juuru kiriku õpetaja härra kaebtuse kirja erakiri)
"Pühapäew homiku 17mal Augusti kuul nägin mina oma aidameest ühe lukku wötwad ja ara minewat. Warsti pärast Jumala teenistust tuli aidamees minu juure ja küsis mis küll tarwis teha, sest et minu töö kuuri ette wõõras lukk oli ette pandud. Kui ta seda nägi, pani ta ka minu lukku ette. Nüüd aga on wõeras lukk ees, ja maja lukk wägise ära kistud. Mina läksin asja waatama ja nii ta oli. Pealegi oli üks wanker kuurist wälja tõmmatud, teine pidi kaa õues jäema, sest mina ei arwanud ennesel õigust olewat, rööwli moodi wöera lukku eest ära wötta, ehk see kül minu kuur on ja minu lukkuga nõnda oli tehtud. Sellepärast lasksin mina Juuru talitaja abimeest enese juure paluda ja see tuli ja wõib tunnistada, et asi nii oli. Sell wahe ajal tuli Kaiu walla Uustalu Hans Errim'i sulane Tönu Raud (kes siin teol käib) ja läks kuuri juure. Mölemad seisime kuuri wärawa ees ja Tönu otsis, wöttis wõtme taskust wälja ja küsis "mis herra siin otsib (ehk ootab) Mina ütlesin "Eks ma tohi oma maja juures seista?" Kui Tönu lukku tahtis lahti keerata siis keelasin mina teda. Tema ütles enesel öigust olewat, sest see kuur ei olla minu, waid Kaiu ja Kuimetsa walla kuur. (Tönu Raud siis wist arwas ennast nende kahe walla aidamees ehk talitaja olewat) ja kui tema oma lukku ette pannud, siis ei ole teist lukku tarwis. Juuru talitaja abimees kutsus Tönu Raud (sest see oli wahe ajal ära läinud) tagasi ja Tönu wötmega tehti kuuri lukku lahti. Kui nüüd selle peale minu aidamees küsis "kus meie lukk on jäenud?" siis ütles Tönu Raud meie wiskasime maha, kes teab kes koer seda ette pannud."
Seega tunnistab Tönu Raud, et temal seltsimeh8i olnud. Kes need on olnud mina ei tea, aga Uustalu Hans Errin Kaiust, tema wend Jüri ja Anton Karomeeter, praegu kaa Uustalo Hanso juures elamas, tulid hobustega minu hoowi hoost minu kuuri. Sellepärast kaeban mina
teomehe Tönu Raude peale
1, et tema oma lukku salaja minu maja ette pannud
2, et tema minu maja rahu ja õigust oli rikkunud ja
3, et tema minu lukku minu kuuri eest rööwli moodi on ära lõhkunud ja katki teinud ja palun Tönu Raud ja kui temal seltsi mahi ja abilisi selle juures on olnud neid kohtu alla panna ja trahwida."
(Juurus 28mal Augustil 1886 No 196)
Tönu Raud ei aja lukku ette panemist kiriko mõisa töö kuuri ette, kui ka teise lukku lõhkumist mitte tagasi ja ütleb enesel selleks õigust küllalt olewat, sest see kuur olla teohooste päralt ja temal saanud sealt wõikarbid ärawarastatud, sellepärast tema kottu omale lukku ligi wõtnud ja ette pannud. Et nüüd aidamees teise lukku weel ette pannud, arwata tema seda ilma asjataks, ja tõmbanud seda eest ära. Käega hakkanud ta luku kinni tõmbanud tugewasti ja lukk tulnud eest ära tema wisanud tagasi kät maha. Seltsilisi ega nõu andjaid temal polla olnud.
Uustalu Hans Errin ütleb, et tema sellest lukku ette panemisest ega löhkumisest midagi ei teada. Tema läinud kiriku juures tänawas wankre pealt maha ja jätnud hobuse sulaste hooleks kinni panna ja need olla hobuse kiriku mõisa töö kuuri pannud. Tema näinud ka pärast kuida hobune kahe luku taga olnud. Aidamees käskind teda wõttit tua siis lubanud ka oma luku lahti teha.
Jüri Errin ja Anton Karometer tunnistawad, et nemad näinud, et Tönu Raud luku kuuri eest ära tömbanud ja tagasi kät minema saatnud, aga kuida ta lukku lahti murdnud ei ole nad mitte näinud.
Aidamees Mihkel Kopelmann tunnistab: tema läinud pühapäew homikul oma töö kuuri juure, et seal midagi talitada aga oma kuuri ees üht wõerast lukku nähes arwanud tema, et sellega midagi koerust tahetakse teha ja pannud ka omalt poolt senna ühe luku ette, nii et seal kaks lukku ette jäenud kui tema kiriku läinud. Läbi ukse näinud tema, et Kaiust Uustalu Hansu hobune seal sees olnud.
Pärast Jumala teenistust saanud ta Uustalu Hansuga kokku ja küsinud, kas see teaks kes seda kuuri ust oleks lukkutanud. Tema arwanud seda poistest olema tehtud, kes hobuse senna sisse wiinud. Tema annud Hansule teada, et kus ta nüüd mitte wõttit ei otsi ega seda wõerast lukku eest ära ei wõtta, siis tema ka oma luku mitte lahti ei tee, ja et ootama peawad kuni tema lugemise toast tagasi tuleb.
Hans ütelnud enesel aega küll olewat nii kaua oodata, nimelt: "Kes neid nüüd läheb otsima, ega hobusel seal häda olnud." Tagasi tulles polla aga tema lukku enam mitte kuuril ees olnud mis peale tema seda siis õpetajale teada annud. Kui õpetaja härra senna tulnud siis tulnud ka Tönu Raud senna tahtnud ust lahti teha ja tunnistanud, et tema seda teist lukku eest ära wisanud olla.
Hans Errin tunnistab seda tõeks, mis aidamees räägib, nii kui, et ta temale enne teada annud kui lugemise tuppa läinud ja tema oodata lubanud. Tönu Raudel ei olnud tema mitte käskinud minna lukku lõhkuma.
Uustalu Hans ütles ka, et kui tema teol käinud siis saanud see kuur ka wahest lukutud, ega aidamees annud luku ja wötti seisnud aidamehe toas.
Kohus mõistis seda asja teisel kohtu päewal weel seletusele wötta ja järel kuulata mis põhjusel Tõnu Raud seda kuuri Kaiu ja Kuimetsa wallade walitsustelt kuulata kas nad Tõnu Raudele seda woli on annud seda kuuri lukutada ja aidameest lõhutud lukku kohtule näha tua.
Juuru kiriku öpetaja härra kaebab Kaiust Tönu Raude peale, kes sealt Uustalu Hansu Errini juurest kiriku mõisas teol käia (Juuru kiriku õpetaja härra kaebtuse kirja erakiri)
"Pühapäew homiku 17mal Augusti kuul nägin mina oma aidameest ühe lukku wötwad ja ara minewat. Warsti pärast Jumala teenistust tuli aidamees minu juure ja küsis mis küll tarwis teha, sest et minu töö kuuri ette wõõras lukk oli ette pandud. Kui ta seda nägi, pani ta ka minu lukku ette. Nüüd aga on wõeras lukk ees, ja maja lukk wägise ära kistud. Mina läksin asja waatama ja nii ta oli. Pealegi oli üks wanker kuurist wälja tõmmatud, teine pidi kaa õues jäema, sest mina ei arwanud ennesel õigust olewat, rööwli moodi wöera lukku eest ära wötta, ehk see kül minu kuur on ja minu lukkuga nõnda oli tehtud. Sellepärast lasksin mina Juuru talitaja abimeest enese juure paluda ja see tuli ja wõib tunnistada, et asi nii oli. Sell wahe ajal tuli Kaiu walla Uustalu Hans Errim'i sulane Tönu Raud (kes siin teol käib) ja läks kuuri juure. Mölemad seisime kuuri wärawa ees ja Tönu otsis, wöttis wõtme taskust wälja ja küsis "mis herra siin otsib (ehk ootab) Mina ütlesin "Eks ma tohi oma maja juures seista?" Kui Tönu lukku tahtis lahti keerata siis keelasin mina teda. Tema ütles enesel öigust olewat, sest see kuur ei olla minu, waid Kaiu ja Kuimetsa walla kuur. (Tönu Raud siis wist arwas ennast nende kahe walla aidamees ehk talitaja olewat) ja kui tema oma lukku ette pannud, siis ei ole teist lukku tarwis. Juuru talitaja abimees kutsus Tönu Raud (sest see oli wahe ajal ära läinud) tagasi ja Tönu wötmega tehti kuuri lukku lahti. Kui nüüd selle peale minu aidamees küsis "kus meie lukk on jäenud?" siis ütles Tönu Raud meie wiskasime maha, kes teab kes koer seda ette pannud."
Seega tunnistab Tönu Raud, et temal seltsimeh8i olnud. Kes need on olnud mina ei tea, aga Uustalu Hans Errin Kaiust, tema wend Jüri ja Anton Karomeeter, praegu kaa Uustalo Hanso juures elamas, tulid hobustega minu hoowi hoost minu kuuri. Sellepärast kaeban mina
teomehe Tönu Raude peale
1, et tema oma lukku salaja minu maja ette pannud
2, et tema minu maja rahu ja õigust oli rikkunud ja
3, et tema minu lukku minu kuuri eest rööwli moodi on ära lõhkunud ja katki teinud ja palun Tönu Raud ja kui temal seltsi mahi ja abilisi selle juures on olnud neid kohtu alla panna ja trahwida."
(Juurus 28mal Augustil 1886 No 196)
Tönu Raud ei aja lukku ette panemist kiriko mõisa töö kuuri ette, kui ka teise lukku lõhkumist mitte tagasi ja ütleb enesel selleks õigust küllalt olewat, sest see kuur olla teohooste päralt ja temal saanud sealt wõikarbid ärawarastatud, sellepärast tema kottu omale lukku ligi wõtnud ja ette pannud. Et nüüd aidamees teise lukku weel ette pannud, arwata tema seda ilma asjataks, ja tõmbanud seda eest ära. Käega hakkanud ta luku kinni tõmbanud tugewasti ja lukk tulnud eest ära tema wisanud tagasi kät maha. Seltsilisi ega nõu andjaid temal polla olnud.
Uustalu Hans Errin ütleb, et tema sellest lukku ette panemisest ega löhkumisest midagi ei teada. Tema läinud kiriku juures tänawas wankre pealt maha ja jätnud hobuse sulaste hooleks kinni panna ja need olla hobuse kiriku mõisa töö kuuri pannud. Tema näinud ka pärast kuida hobune kahe luku taga olnud. Aidamees käskind teda wõttit tua siis lubanud ka oma luku lahti teha.
Jüri Errin ja Anton Karometer tunnistawad, et nemad näinud, et Tönu Raud luku kuuri eest ära tömbanud ja tagasi kät minema saatnud, aga kuida ta lukku lahti murdnud ei ole nad mitte näinud.
Aidamees Mihkel Kopelmann tunnistab: tema läinud pühapäew homikul oma töö kuuri juure, et seal midagi talitada aga oma kuuri ees üht wõerast lukku nähes arwanud tema, et sellega midagi koerust tahetakse teha ja pannud ka omalt poolt senna ühe luku ette, nii et seal kaks lukku ette jäenud kui tema kiriku läinud. Läbi ukse näinud tema, et Kaiust Uustalu Hansu hobune seal sees olnud.
Pärast Jumala teenistust saanud ta Uustalu Hansuga kokku ja küsinud, kas see teaks kes seda kuuri ust oleks lukkutanud. Tema arwanud seda poistest olema tehtud, kes hobuse senna sisse wiinud. Tema annud Hansule teada, et kus ta nüüd mitte wõttit ei otsi ega seda wõerast lukku eest ära ei wõtta, siis tema ka oma luku mitte lahti ei tee, ja et ootama peawad kuni tema lugemise toast tagasi tuleb.
Hans ütelnud enesel aega küll olewat nii kaua oodata, nimelt: "Kes neid nüüd läheb otsima, ega hobusel seal häda olnud." Tagasi tulles polla aga tema lukku enam mitte kuuril ees olnud mis peale tema seda siis õpetajale teada annud. Kui õpetaja härra senna tulnud siis tulnud ka Tönu Raud senna tahtnud ust lahti teha ja tunnistanud, et tema seda teist lukku eest ära wisanud olla.
Hans Errin tunnistab seda tõeks, mis aidamees räägib, nii kui, et ta temale enne teada annud kui lugemise tuppa läinud ja tema oodata lubanud. Tönu Raudel ei olnud tema mitte käskinud minna lukku lõhkuma.
Uustalu Hans ütles ka, et kui tema teol käinud siis saanud see kuur ka wahest lukutud, ega aidamees annud luku ja wötti seisnud aidamehe toas.
Kohus mõistis seda asja teisel kohtu päewal weel seletusele wötta ja järel kuulata mis põhjusel Tõnu Raud seda kuuri Kaiu ja Kuimetsa wallade walitsustelt kuulata kas nad Tõnu Raudele seda woli on annud seda kuuri lukutada ja aidameest lõhutud lukku kohtule näha tua.
