PROTOKOLL

Juuru: Atla ja Juuru vallakohtu protokolliraamat (1884-1888)

LeidandmedEAA.2626.1.4
Kaader
74
75
Daatum21.03.1887
Protokolli number8
Protokolli teema2. Varalised tehingud
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Enop Peakohtumees
Juhan Schmiedehelm Kohtumees
Tõnu Wolber Kohtumees
Joh. Palm Kirjutaja

Jüri Tulp'i kaebtuses (w.pr. No 7) oli Hans Wusmann kohtusse tulnud. Oma ärajäemist teisel kohtu päewal wabandab Hans Wussmann seega, et käinud Mahtras, ega olla õigeks ajaks tagasi jõudnud. Heinu olla tema tulbile mitte keelanud, muud kui just neid heinu, millest tema proowi annud ei olla tema mitte anda wõinud, sest et mõis need omale wõtnud. Jüri Tulp ütleb aga, kui esimehe kord küll mõisa heinad wastu wõtmata olnud, pärast kahe korra lubamise ajal enam mitte see wiga ei olnud. Need heinad, mis Hans temale näidanud teise korra senna sõitmisel olnud mädanend nagu sõnnik, ega kõlbada kellegile looma toiduks, peale seda ütelnud Hansu naene, et neidgi wõimalik anda ei olla, ja miks Hans teda kolmat korda weel ilma asjata sõita lasknud, kus temale heinu mitte ei olla näitatutgi waid tema weel heaste sõimata saanud.

Hans Wusmann ei wõinud seda, mis Jüri Tulp siin tema peale tunnistab mitte salata, naese sõimamisega ei olla temal asja.

Kohtu otsus.

Maidlast Jüri Tulp'i kaebtuses Atlast Raba Hans Wusmanni wastu heina kauba murdmise pärast mõistis kohus

1, Hans Wusmann peab Jüri Tulp'ile selle kolme kordse ilma asjata sõitmise pärast, mida Hans Wusmann mitte salata ei wõinud, et see tema süi olnud, 1 rubla maksma ja

2, kohtu käsu wastu panemise pärast 50 Kop. Atla walla laeka, sest Mahtras käimise pärast kohtusse tulemata jäeda, ei arwa kohus mitte seaduslikuks wabandamiseks.

/täitmata 50 kop. Atla/

Kohtusse kaebab Maidlast Jüri Tulp Atlast Hans Wusmani peale, kelle käest tema heinu kaubelnud 1 tt tubakat ja pool kortelt wiina kauba kinnituseks ostnud. Sell päewal kui Hans käskinud läinud heinte järel, aga ei olla saanud, kästud teine kord tulla. Teine kord ei olla ka saanud. Oola tänawas käskinud jälle tulla heinu saama, nenda läinud tema kolmat korda weel aga ühtegi ei olla ta saanud muud kui sõimata.

Sellest on näha, et see täieste teise inimese kiusamine on kolm kord üht asja lubada ja ilma asjata sõita lasta ilma et kedagi annaks, ei wõinud kohus teist moodi arwata, kui et Hans Wusmann peab Jüri Tulpile 1 rubla kahju tasumist ja kohtu käsu wastu panemise pärast 50 kop. Atla walla laeka trahwiks.

Jüri Tulp'i kaebtuses (w.pr. No 7) oli Hans Wusmann kohtusse tulnud. Oma ärajäemist teisel kohtu päewal wabandab Hans Wussmann seega, et käinud Mahtras, ega olla õigeks ajaks tagasi jõudnud. Heinu olla tema tulbile mitte keelanud, muud kui just neid heinu, millest tema proowi annud ei olla tema mitte anda wõinud, sest et mõis need omale wõtnud. Jüri Tulp ütleb aga, kui esimehe kord küll mõisa heinad wastu wõtmata olnud, pärast kahe korra lubamise ajal enam mitte see wiga ei olnud. Need heinad, mis Hans temale näidanud teise korra senna sõitmisel olnud mädanend nagu sõnnik, ega kõlbada kellegile looma toiduks, peale seda ütelnud Hansu naene, et neidgi wõimalik anda ei olla, ja miks Hans teda kolmat korda weel ilma asjata sõita lasknud, kus temale heinu mitte ei olla näitatutgi waid tema weel heaste sõimata saanud.

Hans Wusmann ei wõinud seda, mis Jüri Tulp siin tema peale tunnistab mitte salata, naese sõimamisega ei olla temal asja.

Kohtu otsus.

Maidlast Jüri Tulp'i kaebtuses Atlast Raba Hans Wusmanni wastu heina kauba murdmise pärast mõistis kohus

1, Hans Wusmann peab Jüri Tulp'ile selle kolme kordse ilma asjata sõitmise pärast, mida Hans Wusmann mitte salata ei wõinud, et see tema süi olnud, 1 rubla maksma ja

2, kohtu käsu wastu panemise pärast 50 Kop. Atla walla laeka, sest Mahtras käimise pärast kohtusse tulemata jäeda, ei arwa kohus mitte seaduslikuks wabandamiseks.

/täitmata 50 kop. Atla/

Kohtusse kaebab Maidlast Jüri Tulp Atlast Hans Wusmani peale, kelle käest tema heinu kaubelnud 1 tt tubakat ja pool kortelt wiina kauba kinnituseks ostnud. Sell päewal kui Hans käskinud läinud heinte järel, aga ei olla saanud, kästud teine kord tulla. Teine kord ei olla ka saanud. Oola tänawas käskinud jälle tulla heinu saama, nenda läinud tema kolmat korda weel aga ühtegi ei olla ta saanud muud kui sõimata.

Sellest on näha, et see täieste teise inimese kiusamine on kolm kord üht asja lubada ja ilma asjata sõita lasta ilma et kedagi annaks, ei wõinud kohus teist moodi arwata, kui et Hans Wusmann peab Jüri Tulpile 1 rubla kahju tasumist ja kohtu käsu wastu panemise pärast 50 kop. Atla walla laeka trahwiks.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS