Hansult oli (waat. protokol No 32) Hansu peremehe poeg Johannes Wunder 16 aastat wana tulnud tunnistama. Wiis siga näinud tema Reinu rukki orasel ja olla Jaagu sead olnud.
Kohtu küsimise peale kas tema kaa just sigade juures on käinud, ütles Wunder et temal ei olla mitte aega olnud neid minna wälja ajama ega ka käsku wiima, et sead orasel on, ega olnd tema mitte just juures käinud aga näha ja tunda wõinud ta, et olnud Jaagu sead.
Tallitaja Jaan Baumann tunnistab, et teda on orast waatama kutsutud, kahju mis orastele on tehtud olla 1 rubla tema arwamise järel wäärt, sest paarist kohast olnud orast tuustitud, kelle sead seda aga teinud ei teada tema mitte.
Nisu ja karduleid olla tema kaa waatamas käinud: karduleid olla mõnest kohast tuustitud olnud, niisama olla näha olnud et ka nisus olnud sead käinud. Siis tulnud nende wahel see lepitus korda, et Jaagu pidanud Reinule üks tünder karduleid kahju tasumiseks maksma, mis tema tallitaja ka paraja arwanud olema. Enam tema ei teada nende asjast midagi.
Jaagu Jüri Flaur ütleb et Reinu neli siga käinud kewadel seitse korda tema odra orasel ja tallanud ja söönud palju orast. Reinu ütleb, et tema mitte rohkem ei teada kui ühe ainsa korra olla tema neli siga Jaagu odra orasel käinud. Esimese korra olla nemad Jaaguga küll seega lepinud et see temale, Reinu Mihklile, üks tünder karduleid pidanud andma. Jaagu aga ei tahta sedagi anda.
Jaagu ütleb et temal jäenud minewal aastal, kui Reinu sead tema kardules käinud, Reinu Mihkli käest üks tünder karduleid saada. Sest Reinu pidanud temale selle eest kaks tündert karduleid andma, annud aga paljalt üks tünder. Reinu ütleb, et tema ei olla mitte rohkem pidanud karduleid andma kui üks tünder. Tallitaja kes kahju minewal aastal järel waatanud teada, et asi nii on. Tallitaja ütleb et tema seda kahju küll mitte suuremaks ei olla arwanud kui ühe tündre karduleste wäärt, ja sellega olla nad Reinu ja Jaagu ka lepinud.
Kohtu otsus
Juurust Wangse külast Reinu Mihkel Holmi kaebtuses sigade wiljas käimise pärast sealt Jaagu Jüri Flaur wastu mõistis kohus
1, et Jaagu Jüri peab Reinu Mihklele esimese korra pealt üks tünder karduleid maksma nagu nad ise lepinud ja tallitaja ka paraja arwab olewad ja § 1118 järel 20 kop. sea pealt kuue sea pealt 120 kop. walla laeka trahwi ja /täidetud/
2, kolmanda korra kus kaks siga kaera hauna kallal käinud 2 külimitu kaeru maksta kahjutasumiseks ja 20 kop. sea pealt kahe sea pealt 40 kop. walla laeka trahwi, nii et Jaagul Summa punkt 1 ja 2 all on maksta Reinule 1 tünder kartuleid ja kaks külimitu kaeru ja walla laeka trahwi esimene kord kuue sea pealt á 20 kop. Kolmas kord kahe sea pealt á 20 kop. kokku 1 rubl. 60 kop. /1 r. 60 kop. Juuru/
Teise ja neljanda korra pealt ei wõinud kohus mitte otsust teha, sest et sead mitte ei olnud seadust mööda kinni aetud ega ka muud tõeliku tunnistust ei ole. Hansu peremehe poeg tunnistab küll et olnud Jaagu sead, ometi ei ole ta nagu ta ise tunnistab mitte sigade juures käinud ega neid ka mitte oraselt ära ajanud, peale seda olla orasel 5 siga olnud kuna Jaagul aga sel ajal paljalt 4 siga olnud, nii ei wõinud kohus muud kui seda tühjaks mõista tunnistuse puuduse pärast.
Jaagu Jüri kaebab (w. lehekülg 180) et Reinu 4 siga käinud kewadel seitse korda tema odra orasel kellest Reinu aga paljalt ühe korra omaks wõttab, muud tunnistust ei olnud seega mõistis kohus Reinu oma tunnistust mööda, et 4 siga üks kord Jaagu odra orasel käinud, seaduse § 1118 järel sea pealt á 20 kop walla laeka trahwi 4 nelja sea pealt 80 kop. Kahju ei ole mitte järel waadatud tallitajast. Kohus arwas niisama palju sel on 80 kop. orase tallamise kahju tasumiseks mis Reinu Jaagule peab maksma. Kuus kord aga mõistis kohus tühjaks sest et tunnistust ei olnud ega sead kinni ei olnud aetud.
Kohtu otsus sai kohtu käiatele ette loetud. Reinu Mihkel nõuab suurema kohtu nõudmise kirja mis temale aga keelatud saab, sest et asja wäärtus mitte enam ei ole kui 5 rubla waid wähem.
/täidetud 80 kop. Juuru/
Hansult oli (waat. protokol No 32) Hansu peremehe poeg Johannes Wunder 16 aastat wana tulnud tunnistama. Wiis siga näinud tema Reinu rukki orasel ja olla Jaagu sead olnud.
Kohtu küsimise peale kas tema kaa just sigade juures on käinud, ütles Wunder et temal ei olla mitte aega olnud neid minna wälja ajama ega ka käsku wiima, et sead orasel on, ega olnd tema mitte just juures käinud aga näha ja tunda wõinud ta, et olnud Jaagu sead.
Tallitaja Jaan Baumann tunnistab, et teda on orast waatama kutsutud, kahju mis orastele on tehtud olla 1 rubla tema arwamise järel wäärt, sest paarist kohast olnud orast tuustitud, kelle sead seda aga teinud ei teada tema mitte.
Nisu ja karduleid olla tema kaa waatamas käinud: karduleid olla mõnest kohast tuustitud olnud, niisama olla näha olnud et ka nisus olnud sead käinud. Siis tulnud nende wahel see lepitus korda, et Jaagu pidanud Reinule üks tünder karduleid kahju tasumiseks maksma, mis tema tallitaja ka paraja arwanud olema. Enam tema ei teada nende asjast midagi.
Jaagu Jüri Flaur ütleb et Reinu neli siga käinud kewadel seitse korda tema odra orasel ja tallanud ja söönud palju orast. Reinu ütleb, et tema mitte rohkem ei teada kui ühe ainsa korra olla tema neli siga Jaagu odra orasel käinud. Esimese korra olla nemad Jaaguga küll seega lepinud et see temale, Reinu Mihklile, üks tünder karduleid pidanud andma. Jaagu aga ei tahta sedagi anda.
Jaagu ütleb et temal jäenud minewal aastal, kui Reinu sead tema kardules käinud, Reinu Mihkli käest üks tünder karduleid saada. Sest Reinu pidanud temale selle eest kaks tündert karduleid andma, annud aga paljalt üks tünder. Reinu ütleb, et tema ei olla mitte rohkem pidanud karduleid andma kui üks tünder. Tallitaja kes kahju minewal aastal järel waatanud teada, et asi nii on. Tallitaja ütleb et tema seda kahju küll mitte suuremaks ei olla arwanud kui ühe tündre karduleste wäärt, ja sellega olla nad Reinu ja Jaagu ka lepinud.
Kohtu otsus
Juurust Wangse külast Reinu Mihkel Holmi kaebtuses sigade wiljas käimise pärast sealt Jaagu Jüri Flaur wastu mõistis kohus
1, et Jaagu Jüri peab Reinu Mihklele esimese korra pealt üks tünder karduleid maksma nagu nad ise lepinud ja tallitaja ka paraja arwab olewad ja § 1118 järel 20 kop. sea pealt kuue sea pealt 120 kop. walla laeka trahwi ja /täidetud/
2, kolmanda korra kus kaks siga kaera hauna kallal käinud 2 külimitu kaeru maksta kahjutasumiseks ja 20 kop. sea pealt kahe sea pealt 40 kop. walla laeka trahwi, nii et Jaagul Summa punkt 1 ja 2 all on maksta Reinule 1 tünder kartuleid ja kaks külimitu kaeru ja walla laeka trahwi esimene kord kuue sea pealt á 20 kop. Kolmas kord kahe sea pealt á 20 kop. kokku 1 rubl. 60 kop. /1 r. 60 kop. Juuru/
Teise ja neljanda korra pealt ei wõinud kohus mitte otsust teha, sest et sead mitte ei olnud seadust mööda kinni aetud ega ka muud tõeliku tunnistust ei ole. Hansu peremehe poeg tunnistab küll et olnud Jaagu sead, ometi ei ole ta nagu ta ise tunnistab mitte sigade juures käinud ega neid ka mitte oraselt ära ajanud, peale seda olla orasel 5 siga olnud kuna Jaagul aga sel ajal paljalt 4 siga olnud, nii ei wõinud kohus muud kui seda tühjaks mõista tunnistuse puuduse pärast.
Jaagu Jüri kaebab (w. lehekülg 180) et Reinu 4 siga käinud kewadel seitse korda tema odra orasel kellest Reinu aga paljalt ühe korra omaks wõttab, muud tunnistust ei olnud seega mõistis kohus Reinu oma tunnistust mööda, et 4 siga üks kord Jaagu odra orasel käinud, seaduse § 1118 järel sea pealt á 20 kop walla laeka trahwi 4 nelja sea pealt 80 kop. Kahju ei ole mitte järel waadatud tallitajast. Kohus arwas niisama palju sel on 80 kop. orase tallamise kahju tasumiseks mis Reinu Jaagule peab maksma. Kuus kord aga mõistis kohus tühjaks sest et tunnistust ei olnud ega sead kinni ei olnud aetud.
Kohtu otsus sai kohtu käiatele ette loetud. Reinu Mihkel nõuab suurema kohtu nõudmise kirja mis temale aga keelatud saab, sest et asja wäärtus mitte enam ei ole kui 5 rubla waid wähem.
/täidetud 80 kop. Juuru/