Tulli kohto ette Toma Hanso perremees Pearn Plink ja kaebas Toma Hanso wanna Perrenaene ja poiad Mats ja Jürri wisid neilt omma asjad ärra, mis neil mahha ollid jänud meile kaks kersto ollid meie aidas ja meie töstsime teise kersto aidast wälja, aida maddemette peale, siis olli minno poeg Hans koggematta minno kaks linna kimpo nende kersto nende linnade peale pannud, kui minna neid waka leitsin, siis saatsin minna omma tütruku Anne järrel, ja nemmad ei olle mitte kätte annud, ütlend, et neil ollema ja üks linna kimp kaddund selle pärrast ei anna meie teie linna kimpo kätte, miks pärrast teie kirsto walja tõstsite aidast, ja üks kimp linno teil on kül meil, agga mitte kaks ei olle.
Said kohto ette kutsutud Toma Hanso wanna perrenaene ja Poeg Mats perrenaene ütles, egga minna nende linna kimpo ei kela minna annan selle kätte, siis kui nemmad minno linna kimpo kätte annawad, mis minnul selle kersto seest kaddund olli mis nemmad aidast wälja tõstsid, ja poeg Mats ütles, meil olli mõisa härra polest lubba antud, et se kerst ja ka teised asjad wõiwad ni kaua seal olla, kui omma maiad saad ülles ehhitand. Jea nemmad ütlesid ommal kolm kimpo linno olnud, agga üks kimp on neil meie kerstus, egga meie sedda ei kela meie anname selle kimpo linno nende katte, siis kui nemmad meie linna kimpo kätte annawad, mis meil kaddund on.
Siis mõistis kohhus sinna Toma Hanso wanna perrenaene annad selle linna kimbo Toma Hanso perremehhe Pearn Plingi kätte, ja mis teil mõllemil üks kimp linno kaddund on, se jääb teie omma kahjuks.
Sellega leppisid kohto kaiad teine teisega.
Protokol sai ette loetud ja oige leitud.
Kohto wannem Tõnno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
/Mõistetud ja mõistus täidetud 1877 27mal Augustil/
Tulli kohto ette Toma Hanso perremees Pearn Plink ja kaebas Toma Hanso wanna Perrenaene ja poiad Mats ja Jürri wisid neilt omma asjad ärra, mis neil mahha ollid jänud meile kaks kersto ollid meie aidas ja meie töstsime teise kersto aidast wälja, aida maddemette peale, siis olli minno poeg Hans koggematta minno kaks linna kimpo nende kersto nende linnade peale pannud, kui minna neid waka leitsin, siis saatsin minna omma tütruku Anne järrel, ja nemmad ei olle mitte kätte annud, ütlend, et neil ollema ja üks linna kimp kaddund selle pärrast ei anna meie teie linna kimpo kätte, miks pärrast teie kirsto walja tõstsite aidast, ja üks kimp linno teil on kül meil, agga mitte kaks ei olle.
Said kohto ette kutsutud Toma Hanso wanna perrenaene ja Poeg Mats perrenaene ütles, egga minna nende linna kimpo ei kela minna annan selle kätte, siis kui nemmad minno linna kimpo kätte annawad, mis minnul selle kersto seest kaddund olli mis nemmad aidast wälja tõstsid, ja poeg Mats ütles, meil olli mõisa härra polest lubba antud, et se kerst ja ka teised asjad wõiwad ni kaua seal olla, kui omma maiad saad ülles ehhitand. Jea nemmad ütlesid ommal kolm kimpo linno olnud, agga üks kimp on neil meie kerstus, egga meie sedda ei kela meie anname selle kimpo linno nende katte, siis kui nemmad meie linna kimpo kätte annawad, mis meil kaddund on.
Siis mõistis kohhus sinna Toma Hanso wanna perrenaene annad selle linna kimbo Toma Hanso perremehhe Pearn Plingi kätte, ja mis teil mõllemil üks kimp linno kaddund on, se jääb teie omma kahjuks.
Sellega leppisid kohto kaiad teine teisega.
Protokol sai ette loetud ja oige leitud.
Kohto wannem Tõnno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
/Mõistetud ja mõistus täidetud 1877 27mal Augustil/
