Jacob Talts kaebab: umbes 12 aastat tagasi olla tema isa Karl Talts kõrge kroonult ühe koha umbes suur 39 wakkamaad saanud, pidamiseks kontrakt ka antud, - et isa wigane olnud, olla tema kohe kruntisse hooneid ehitama läinud ja need ehitanud, 2 1/2 aastat seal teeninud, pärast olla ta wõerasema Ann Talts tema isa wahele tüli sünnitanud, et ta sealt ära minema pidanud. - mõned aastat tagasi olla koht ära ostetud saanud kroonult, isa nimi kaartis ja kontraktis, nüüd olla isa ära surnud, naese Anne kes tema wõras ema ja sellega sünnitatud lapsed Liisu 22 aast. ja Hans 15 aastat wanad, ja teda kes esimisest abielust ja wanem poeg ning tema lihane õde Anne järele jätnud, et tema wõeras ema kohta siia maale pidanud, tema wanem poeg olla, paluda tema, et ta koha omale saaks.

Wöörmünder Mats Joost wastab: surnud Karl Talts olnud pime, läinud küll poea Jakob Taltsiga, naese Annega ja sellega sünnitatud lastega kohale ja hakkanud hooneid ehitama, poeg Jacob aga läinud isaga tülisse ja sealt ära, - seal siis kui isa Karl Talts koguni wigane ehk haige enne surma olnud, ütlenud isa et poeg Jacob temast ei hoolida, sest olla ta sunnitud koha pidamist naese Anne kätte anda ja tõutada ta, et see tema poeg Annega sünnitatud, koha saama piada, - sest, et Ann oma lihaste lastega kohale hooned ehitanud ja Jacob ära läinud, isa wigane ehk sant olnud, nõuda ta isa lubamise põhjusel, et poeg Hans koha saaks.

Ann Talts oma nõumehega Mats Rast juures olles wastab: kõik, mis Mats Joost kõnelnud olla tõsi, tema olla koha ehitanud ja kõrge kroonu käest ära ostnud, ehk küll isa nimel ostmine sündinud. Tema mees Karl olla 4 Aprillil 1881 ühe testamenti teinud, mispõhjusel koht tema, Anne, lihase poea Hansile lubatud saanud.

Mats Joost ütleb: tema sest testamentist ei teada, üksi suusõna lubadest olla tema siin tähendanud.

Testament sai ette loetud, kus oli: "Testament. Minu poeg Jakob Talts, et tema minu wastu mitte kui poeg üles ei pia ja omad käed minu wastu üles tõstis ja minu sõna ei kuule ja minu omandusest mitmel korral ära wrastas ja mind sõimab ja teutab: esiteks üks kord tahtis ta mind puualuga maha lüüa, töine kord mind ära käkkistada, töiseks minu sõna ei kuule ja minu oma wastu wäga krup on? kurat ja siga on minu nimi. kolmandaks: Minu wankri warastas tema ära ja on teda ära müünud ja kaks wikkatid warastas tema ära. Seepärast tunnistan ma omas mahajädawas testamentis, ülewal nimetatud 3me kordsed süüs, mis ta minu wastu tegi, ja kegi isalik noomimine teda mitte paremaks ei teinud ja kohtu üle kuulamised tema kohta näitasid asjata olewat poega Jakobit isa pärimise õigusest kogunist ilma jääda ja minu poea õigusest lahti. Luban sessamas Testamentis minu liikumata warandus, noorema poea Hansule, temalt ilma et tema wanema wennale Jacobile ehk õetele sellest midagi tagasi peaks maksma. Luban liikuwast warandusest wanema tütre Annele 1 kaheaastane lehma mullika  - Luban  1 lehm emmale ja poeg piab ema auusal kombel pidama ja toitma, mis sealt üle jääb, pärib noorem tüttar Liisu, wili saab Emma ja poea wahel jautud, mis sell korral juhtub olema, kui mina ära kustun. Mina olen pime ja tõbine see pärast olen mina seda testamenti kirjutada laknud sell aeal kui minnu mõistus alles terwel olli. Karli Talz xxx

Juures olli Johhan Reiland

kirjutaja Johan Saar.

kirjutud Wiira talus sell 4tamal Aprillil 1881.

Arwatud: Jääb pooleli kunni testamenti kirjutaja Joh. Saar, Joh. Reiland ning töine wöörmünder Jaan Ruul ette saawad nõutud.

[allkiri] J. Kurm. [allkiri]

- xxx -