Rannawalla Tallorentnik Jürri Kask kaebas: Temma polemees Märt Õunap; kes temma käest Leppiko tallo polet maad rentinu olla, on enne küinlapäewa s.a. 33 rubla eest ja heinaaeg 3 rubla eest se on 2 kõrd heinu wälja müünu, ilma et temmal lubba olnu. Kaebaja nõudis selle eest kahjutassumist. kaks kõrd 36 rahha se on 72 rubla hõbe. Märt Õunap kostis selle peale: Temma müinu kül ülleültse suwwel ja nüüd 33 rubla eest se aasta enne küinla päewa heinu, et muido kuskilt rendi rahha ei olle sanu. Kaebaja Jürri Kask olla ka nisamma rentnik kui temma ja maksawad mõllemat ühtewiisi renti, Jürri Kask olla agga jubba enne ja ka nimmelt tännawo aasta 36 rubla eest issi heinu müinu ja ei olle temma müimise läbbi Jürri Kassele ei ka Leppiku Tallu madele ühtegi kahjo sanu, et temmal nisamma palju tõpra ellajit kui Jürri Kassel ja weel peale selle üks hobbone rohkem ollu.
Jürri Kask es sa selle wastu. mis Märt Õunap ütles kül middagi wastata, temma agga nõudwad 72rubla kahjotassumist, et temma perrisrentnik olla ja kui kontraht kätte saab, ostjaks sawa, agga praego temma kül makswa mõisale renti. Pealeselle olla temma jubba kohtu ees Märt Õunapile üllesütelnu, et Õunap Jürripäewast sadik ennam temma polemeheks ei jä. Märt Õunap ütles, et temma kaup weel eddesi olletab
Kohtoliikmed teggid se Otsus:
1. Et Jürri Kask selle kombega eeskäinu, et issi ka 33 rubla eest heino no minna et kül weel issegi rentnik on ja sellepoolt et Märt Õunap müis Leppiko Tallu maadele kahjo sündinu ei ole, et temmal täitsast tõpra ellajit se on nisamma paljo kui Jürri Kassel ja weel üks tükk one rohkem olnu.
2. Et kül § 147 Tallorahwa seaduse ramatus ütlep, et kes essimest kõrda sest, mis § 143es seisab, ülle astub, se nuhtluse alla langeb ja kui teist kõrda kohast wäljaminnema peab, kahjutassumisest agga juttu ei wõi olla, et selledata neide § §de sees midagi ei seisa ja ka Leppiku tallu maadele ni kui jubba üttelda, et täitsa karri ollli, midagi kahjo es sa. Ei wõi Jürri Kask ühtegi kahjotassumist nõuda, peab agga Märt Õunap Jürripäewal 1876 sest kohast wälja minema, ja ei jä selle järel ühegil teise käest nõudmist. Se Otsus sai kohtukäijatele appellatsioni õppusega etteloetu, mis järrel Märt Õunap rahhul olli. Jürri Kask agga protokolli pallus et kahjutassumist ei olle sanu ja appellatsioni leht warsti kätte sai.
Peakohtumees: J. Lobba
Kohtumees: K. Puusepp
Kohtumees: Jakob Mets
Kirj. allkri mitteloetav.
Rannawalla Tallorentnik Jürri Kask kaebas: Temma polemees Märt Õunap; kes temma käest Leppiko tallo polet maad rentinu olla, on enne küinlapäewa s.a. 33 rubla eest ja heinaaeg 3 rubla eest se on 2 kõrd heinu wälja müünu, ilma et temmal lubba olnu. Kaebaja nõudis selle eest kahjutassumist. kaks kõrd 36 rahha se on 72 rubla hõbe. Märt Õunap kostis selle peale: Temma müinu kül ülleültse suwwel ja nüüd 33 rubla eest se aasta enne küinla päewa heinu, et muido kuskilt rendi rahha ei olle sanu. Kaebaja Jürri Kask olla ka nisamma rentnik kui temma ja maksawad mõllemat ühtewiisi renti, Jürri Kask olla agga jubba enne ja ka nimmelt tännawo aasta 36 rubla eest issi heinu müinu ja ei olle temma müimise läbbi Jürri Kassele ei ka Leppiku Tallu madele ühtegi kahjo sanu, et temmal nisamma palju tõpra ellajit kui Jürri Kassel ja weel peale selle üks hobbone rohkem ollu.
Jürri Kask es sa selle wastu. mis Märt Õunap ütles kül middagi wastata, temma agga nõudwad 72rubla kahjotassumist, et temma perrisrentnik olla ja kui kontraht kätte saab, ostjaks sawa, agga praego temma kül makswa mõisale renti. Pealeselle olla temma jubba kohtu ees Märt Õunapile üllesütelnu, et Õunap Jürripäewast sadik ennam temma polemeheks ei jä. Märt Õunap ütles, et temma kaup weel eddesi olletab
Kohtoliikmed teggid se Otsus:
1. Et Jürri Kask selle kombega eeskäinu, et issi ka 33 rubla eest heino no minna et kül weel issegi rentnik on ja sellepoolt et Märt Õunap müis Leppiko Tallu maadele kahjo sündinu ei ole, et temmal täitsast tõpra ellajit se on nisamma paljo kui Jürri Kassel ja weel üks tükk one rohkem olnu.
2. Et kül § 147 Tallorahwa seaduse ramatus ütlep, et kes essimest kõrda sest, mis § 143es seisab, ülle astub, se nuhtluse alla langeb ja kui teist kõrda kohast wäljaminnema peab, kahjutassumisest agga juttu ei wõi olla, et selledata neide § §de sees midagi ei seisa ja ka Leppiku tallu maadele ni kui jubba üttelda, et täitsa karri ollli, midagi kahjo es sa. Ei wõi Jürri Kask ühtegi kahjotassumist nõuda, peab agga Märt Õunap Jürripäewal 1876 sest kohast wälja minema, ja ei jä selle järel ühegil teise käest nõudmist. Se Otsus sai kohtukäijatele appellatsioni õppusega etteloetu, mis järrel Märt Õunap rahhul olli. Jürri Kask agga protokolli pallus et kahjutassumist ei olle sanu ja appellatsioni leht warsti kätte sai.
Peakohtumees: J. Lobba
Kohtumees: K. Puusepp
Kohtumees: Jakob Mets
Kirj. allkri mitteloetav.
