Tulli kohto ette Losallo tütruk Mai Wikmann ja kaebas et Losallo perrenaese käest minnul aasta tenistusse eest palka sada on, mis temma minnul maksa ei tahha, üks kassukas poolwillased rided poolwillane selik sitsi rided 4 naela wilo, 5 rublane rättik kahheksa toopi linna seemnit piddi mahha külwatud minnul sama, need on minnul temma käest keik samata, Linnane rie on minnul kätte maksetud.
Sai kohto ette kutsutud Losallo perrenaene An Watter, kohhus küssis keik sedda üllemal nimmetud kaebtusse asjas Mai Wikmani aastasse tenistusse pärrast, et palka ei tahha maksa, temma käest, temma ütles: minna ei kela mitte temmale palka tenistusse ees, agga ni paljo palka ei olle minna temmale luband anda, kui temma on ülles and, Linnane rie on temmale maksetud kaks lesikast linno kolm naela willo üks 30 kümne koppikune rattik teine 1 rubla 40 kumne koppikune rättik üks pool willane jäk on minno polest maksetud, kassuka lassen ömmelda pool willane selik annan. Poolwillased rided wie rublane rattik sitsi rided ei olle minna temmale luband mitte palkaks anda, se on temma walle kaebtus.
Siis moistis kohhus, sinna Mai Wakman pead selle palgaga rahhul ollema, mis peale teie ollete kauba teinud, ja need nimmetud asjad olled sinna katte sanud kassukas on sinnul üksi samata sedda saad ka sinna kätte, mis temma sinnule ei olle keland. Sitsi rided poolwilased rided 5 rublane rättik ei woi sinna sada, sest et tütruku palk ühhe aasta tenistusse eest ni suur ei olle.
Mai Wikman ei olle selle moistussega rahhul, tahhab suremad kohut nõuda, Agga Losallo perrenaene An Watter ütles Mai Wikmannile, suremat kohut ei tahha minna käia tahhan minna sulle keik need nimmetud asjad anda 5 rublane rättik jättan andmatta, sellega olli siis Mai Wikman rahhul ja leppisid Losallo perrenaesega, poolwillaste ette 3 rubla sitsi riete ette 2 rubla 4 naela willade ette 2 rubla 2 leisikast linnu annan ja kassukas, tahhan keik sinnule anda.
Kohto wannem Tönno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
/Kohto kaiad leppisid teine teisega/
Tulli kohto ette Losallo tütruk Mai Wikmann ja kaebas et Losallo perrenaese käest minnul aasta tenistusse eest palka sada on, mis temma minnul maksa ei tahha, üks kassukas poolwillased rided poolwillane selik sitsi rided 4 naela wilo, 5 rublane rättik kahheksa toopi linna seemnit piddi mahha külwatud minnul sama, need on minnul temma käest keik samata, Linnane rie on minnul kätte maksetud.
Sai kohto ette kutsutud Losallo perrenaene An Watter, kohhus küssis keik sedda üllemal nimmetud kaebtusse asjas Mai Wikmani aastasse tenistusse pärrast, et palka ei tahha maksa, temma käest, temma ütles: minna ei kela mitte temmale palka tenistusse ees, agga ni paljo palka ei olle minna temmale luband anda, kui temma on ülles and, Linnane rie on temmale maksetud kaks lesikast linno kolm naela willo üks 30 kümne koppikune rattik teine 1 rubla 40 kumne koppikune rättik üks pool willane jäk on minno polest maksetud, kassuka lassen ömmelda pool willane selik annan. Poolwillased rided wie rublane rattik sitsi rided ei olle minna temmale luband mitte palkaks anda, se on temma walle kaebtus.
Siis moistis kohhus, sinna Mai Wakman pead selle palgaga rahhul ollema, mis peale teie ollete kauba teinud, ja need nimmetud asjad olled sinna katte sanud kassukas on sinnul üksi samata sedda saad ka sinna kätte, mis temma sinnule ei olle keland. Sitsi rided poolwilased rided 5 rublane rättik ei woi sinna sada, sest et tütruku palk ühhe aasta tenistusse eest ni suur ei olle.
Mai Wikman ei olle selle moistussega rahhul, tahhab suremad kohut nõuda, Agga Losallo perrenaene An Watter ütles Mai Wikmannile, suremat kohut ei tahha minna käia tahhan minna sulle keik need nimmetud asjad anda 5 rublane rättik jättan andmatta, sellega olli siis Mai Wikman rahhul ja leppisid Losallo perrenaesega, poolwillaste ette 3 rubla sitsi riete ette 2 rubla 4 naela willade ette 2 rubla 2 leisikast linnu annan ja kassukas, tahhan keik sinnule anda.
Kohto wannem Tönno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
/Kohto kaiad leppisid teine teisega/
