Tallitaja kaebab, et Mats Pranno, kui ta omma pearahha tulleb maksma, mis ta õigus täita on, ja kui ta sedda on ärra maksnud, olli se assi jo süggise nenda, kui temma poeg Mik essimest kord pearahha makso alla tulli, siis rielda ta tallitajaga, et tallitaja temma käest undrehti maksud parrida, et poia pealt ei olla temmal õigus maksa, sedda on tallitaja muido temma käest wõtnud, ja weel keik teised walla maksud ennam wõtma, kui õigus olla. Siis tallitaja olla temmale ütelnd: kule Mats? ma ütlen sulle: et sa mitte teine kord nisugguse rio ja teotamissega omma maksud ei tulle maksma, pea nüüd sedda meles.
Nüüd kewwadi, kui ta omma pearahha kirjutaja kätte on maksnud, ja kohto kõrwamehhed Hans Luige ja Jürri Timus kohto maias koos olnud, ja siis kui pearahha olla makstud olnud, ja kaks üks pool koppik te mõedo rahha, kust möda teed mõisa puid weetakse walla poolt. Siis hakkand ta jälle teotamisse wisil tallitaja kohta ütlema: eks tallitaja olle ommale koppikuid kül sanud, kolm pearahha poolt saab mul poia pealt makstud, ja teine seisab kõrwas kuus näddalad noorem, ja ei olle ühtegi poolt maksnud, kelle õigus se on. Kirjutaja kül selletannud temmale pearahha makso aastad ärra, et se kolm poolt on jo selge õigus teil maksa, et se ei olle mitte ühhe aasta ette, se on jo möda läind Jani päwaks pool teist aastad, ette tullewaks aastaks.
Agga temma ütelnd: ikka on suggiseks kolm poolt maksetud, ja se on ühhe aasta ette. Kohto kõrwamees Hans Luige on kül tedda kelanud nisuggust teotamisse sanno räkimast, agga sest polle ta ühtegi tähhele pannud.
Sai kohto ette kutsutud Mats Pranno temma ütles, minna ei olle keddagi süüd teinud, minna ollen ommad maksud maksnud, mis minno käest on pärritud, minna ei olle koppiku samist tallitaja kohta ütlenud nüüd kewwadi, egga ka süggise temmale wasto räkimist ei olle olnud.
Kohto kõrwamehhed tunnistasid isse sedda tallitaja kaebtust tõssi ollema, sest et Mats Pranno nende ees on sedda keik teinud.
Siis mõistis kohhus: Mats Pranno sinno maksad 3 rubla trahwi walla laekasse, et sinna igga makso aeg ridled ja tallitajad teotad meie ees.
Selle mõistusse peale hakkas Mats ütlema, süidi minnul ei olle, egga maksa mitte üks koppik, selle tarwis minnul rahha ei olle, ja hakkas isse kohhut teotama, mis kohhus se ka on, teie öigust mulle ei möista, peate sallaja nõu, egga meie tedda peksa ei tohhi panneme agga rahha trahwi ta maksma.
Selle peale moistis kohhus temmale 20 hopi ihho nuhtlust, et ta kohhut teotas ja kohto wasto hakkas, ja nüüd weel selle moistusse wasto hakkas temma, ja ütles peksa minna ennast ei lasse, tehke mis tahte, siin kohhus tehku hakenrihtre kohhus mis tahte.
Se mõistus ei saand täidetud sai hakenrihtre kohto alla antud.
Hakenrihtre kohtust taggasi antud, et moistus peab täidetud sama.
/möistetud ja moistus täidetud sel 3mal Juni 1878./
Kohto wannem Tönno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
Tallitaja kaebab, et Mats Pranno, kui ta omma pearahha tulleb maksma, mis ta õigus täita on, ja kui ta sedda on ärra maksnud, olli se assi jo süggise nenda, kui temma poeg Mik essimest kord pearahha makso alla tulli, siis rielda ta tallitajaga, et tallitaja temma käest undrehti maksud parrida, et poia pealt ei olla temmal õigus maksa, sedda on tallitaja muido temma käest wõtnud, ja weel keik teised walla maksud ennam wõtma, kui õigus olla. Siis tallitaja olla temmale ütelnd: kule Mats? ma ütlen sulle: et sa mitte teine kord nisugguse rio ja teotamissega omma maksud ei tulle maksma, pea nüüd sedda meles.
Nüüd kewwadi, kui ta omma pearahha kirjutaja kätte on maksnud, ja kohto kõrwamehhed Hans Luige ja Jürri Timus kohto maias koos olnud, ja siis kui pearahha olla makstud olnud, ja kaks üks pool koppik te mõedo rahha, kust möda teed mõisa puid weetakse walla poolt. Siis hakkand ta jälle teotamisse wisil tallitaja kohta ütlema: eks tallitaja olle ommale koppikuid kül sanud, kolm pearahha poolt saab mul poia pealt makstud, ja teine seisab kõrwas kuus näddalad noorem, ja ei olle ühtegi poolt maksnud, kelle õigus se on. Kirjutaja kül selletannud temmale pearahha makso aastad ärra, et se kolm poolt on jo selge õigus teil maksa, et se ei olle mitte ühhe aasta ette, se on jo möda läind Jani päwaks pool teist aastad, ette tullewaks aastaks.
Agga temma ütelnd: ikka on suggiseks kolm poolt maksetud, ja se on ühhe aasta ette. Kohto kõrwamees Hans Luige on kül tedda kelanud nisuggust teotamisse sanno räkimast, agga sest polle ta ühtegi tähhele pannud.
Sai kohto ette kutsutud Mats Pranno temma ütles, minna ei olle keddagi süüd teinud, minna ollen ommad maksud maksnud, mis minno käest on pärritud, minna ei olle koppiku samist tallitaja kohta ütlenud nüüd kewwadi, egga ka süggise temmale wasto räkimist ei olle olnud.
Kohto kõrwamehhed tunnistasid isse sedda tallitaja kaebtust tõssi ollema, sest et Mats Pranno nende ees on sedda keik teinud.
Siis mõistis kohhus: Mats Pranno sinno maksad 3 rubla trahwi walla laekasse, et sinna igga makso aeg ridled ja tallitajad teotad meie ees.
Selle mõistusse peale hakkas Mats ütlema, süidi minnul ei olle, egga maksa mitte üks koppik, selle tarwis minnul rahha ei olle, ja hakkas isse kohhut teotama, mis kohhus se ka on, teie öigust mulle ei möista, peate sallaja nõu, egga meie tedda peksa ei tohhi panneme agga rahha trahwi ta maksma.
Selle peale moistis kohhus temmale 20 hopi ihho nuhtlust, et ta kohhut teotas ja kohto wasto hakkas, ja nüüd weel selle moistusse wasto hakkas temma, ja ütles peksa minna ennast ei lasse, tehke mis tahte, siin kohhus tehku hakenrihtre kohhus mis tahte.
Se mõistus ei saand täidetud sai hakenrihtre kohto alla antud.
Hakenrihtre kohtust taggasi antud, et moistus peab täidetud sama.
/möistetud ja moistus täidetud sel 3mal Juni 1878./
Kohto wannem Tönno Kütsen XXX
Kohto körwamees Hans Luige XXX
Kohto körwamees Jürri Timus XXX
Kirjutaja Karel Kasik
