Ommanik Anz Treumuth kaibas se kohto een omma sullase Johann Lusspu ülle niwisi, kui siin üllespantu sel 6. Nowembril 1871 ösel poolpäiw wasta pühhapäiwa kos kik maja rahwas magganu, ent kõwwa koera haukmise päle ülles wirgonu, wälja lännu koera wuttatanum hauknu koer ikkes kõwwembisi lauda pole.
Ei tohtnu perrenaine ütsinda lauda mannu minna nink kutsnu perremehhe ütten, lännu laterna tullega ikkes penni haukmise perra kunni lauda mannu, nännu lauda usse wallale tettu ollew, sissen nännu ka laudan ellajide wahhel ütten nukkan sullast Johann Lusspu saiswat, küssinu mes sinna siin teet kesk ösel, ei olle Johann middage üttelnu.
Johann Lusspu sai küssitus, mes assi temmal laudan olli, wastutas, et temma tõise tarre poisiga tütrike man käinu, ildas jänu koddu tulla nink es tahtnu henda seperrast ommile leiwawannembile näütata, nink peetnu neide eest henda lauta ärra.
Selsammal kõrral kaibas perremees temma, Johann Lusspu pääle weel, et tälle teeda sanu, et Johann Lusspu linnarabbamise man perremehhe linno warrastanu nink henda kasti pandnu, üttel päiwal neid lännu ärra tallitama, ent perremees jooksnu järgi, tedda läbbi otsma, mannu saijen wissanu ta linna mahha, nink lõidnu perremees ennegi ütte hä kursti, mes takohto een näidas. Sedda tunnist Johann Lusspu tõtte nink ütles, et temma ennambes olle wõtnu.
Sai mõistetus: Ne lõutu linna perremehhelekätte, nink Johann Lusspu ösel ümbre hulkumisse nink warguse perrast 30 witsa lööki anda, mes temma kätte sai.
Ommanik Anz Treumuth kaibas se kohto een omma sullase Johann Lusspu ülle niwisi, kui siin üllespantu sel 6. Nowembril 1871 ösel poolpäiw wasta pühhapäiwa kos kik maja rahwas magganu, ent kõwwa koera haukmise päle ülles wirgonu, wälja lännu koera wuttatanum hauknu koer ikkes kõwwembisi lauda pole.
Ei tohtnu perrenaine ütsinda lauda mannu minna nink kutsnu perremehhe ütten, lännu laterna tullega ikkes penni haukmise perra kunni lauda mannu, nännu lauda usse wallale tettu ollew, sissen nännu ka laudan ellajide wahhel ütten nukkan sullast Johann Lusspu saiswat, küssinu mes sinna siin teet kesk ösel, ei olle Johann middage üttelnu.
Johann Lusspu sai küssitus, mes assi temmal laudan olli, wastutas, et temma tõise tarre poisiga tütrike man käinu, ildas jänu koddu tulla nink es tahtnu henda seperrast ommile leiwawannembile näütata, nink peetnu neide eest henda lauta ärra.
Selsammal kõrral kaibas perremees temma, Johann Lusspu pääle weel, et tälle teeda sanu, et Johann Lusspu linnarabbamise man perremehhe linno warrastanu nink henda kasti pandnu, üttel päiwal neid lännu ärra tallitama, ent perremees jooksnu järgi, tedda läbbi otsma, mannu saijen wissanu ta linna mahha, nink lõidnu perremees ennegi ütte hä kursti, mes takohto een näidas. Sedda tunnist Johann Lusspu tõtte nink ütles, et temma ennambes olle wõtnu.
Sai mõistetus: Ne lõutu linna perremehhelekätte, nink Johann Lusspu ösel ümbre hulkumisse nink warguse perrast 30 witsa lööki anda, mes temma kätte sai.
