I

Kohto ette tulli Johan Meier j, kaibas et minna ommad wannad teenrid palgale tellisin: agga mis wasto minno perrenaene mitte sedda sullast ei sowinud sest et tedda ei salli, ja ütleb ommal aidast lihha kaddunud ollewad agga mis mitte kinni wõtnud ei olle, ja selle labbi tõusis suur pahhandus, kus se perrenaene minno pöidla hammaste wahhele tommas, minno habbemest kahhe kaega kinni kargas, sullase kae warrest ja pöidlast hammastega kinni hakkas, nenda et kõik kohhad sinnised ollid.

Kohhus kulas sedda selle naese kaest jarrele mis peale temma wastas et minnol selle ülle pahha meel olli, et minnol aidast paljo lihha kaddunud olli, ja nuid kuulsin et nemmad jälle palga peale paigale ollid leppinud, ja laksin pahha melega maast middagid wõtma: agga issi ei teadnud mis sealt olleks wõtnud, seal kargas sullane Maddis Peterson minno ümbert kinni, siis selle pahha melega hakkasin hammastega temma ümbert kaewarre kinni, ja nenda samma ka poidlaga. -

Et nemmad nüid mitte ennam selle sullasega labbi ei sa! Sest mõistis kohhus et kui selle sullase aasta tais saab, siis woib lahti sada, ja peab teenrittel teine ait ollema et mitte pahhandust ei sünni, ja peawad rahho sees ellama.