III

kohto ette tulli Jaan Wahher ja kaibas et Sella Jürri poeg Mihhel Menne metsas omma issa hobusse jures olli, ja kus minna sedda Sella taggant näggin, ja kussisin kule pois mis sinna teggid, seal pallus temma wägga et minna mitte ei piddanud sedda kellegile räkima ja lubbas minnole pool kortert wina ja mis weel eddasi, ikka pallus et minna mitte ei pea räkkima. - ja et se silgiste tõssi on, selle peale woin wanduda. -

Kohhus laskis selle poisi sisse tulla, ja kulas temalt sedda kaibdust järrele, mis peale temma wastas, et mitte polle sedda teggo teinud, waid hobbusse hända üllesse siddusin, ja ei olle ka mitte wina lubbanud, egga ka muud nisuggust palwid ette pannud.

Kohhus kulas sedda asja Issa kaest järrele, mis peale temma wastas et sedda jutto ollen kuulnud: agga minna ei tahha sedda mitte uskuda, sest et temma mitte nisuggune wallato laps ei olle; agga kui se Jaan Wahher suremas kohtus wannutud saab, siis sago se pois omma nuhtlus kandma.

Et se nuid üks tundmatta assi on, sest saab Keiserlikko Silla kohhut pallutud, neid omma kui ühhe surema ülle kulamisse alla wõtta -