PROTOKOLL

Orajõe: Orajõe kogukonnakohtu protokolliraamat (1880-1886)

LeidandmedEAA.4716.1.1
Kaader
109
110
Daatum22.09.1883
Protokolli number105
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Fritz Tisler Peakohtumees
Mats Grant Kohtumees
Fritz Dreiman Kohtumees
Treiberg Kirjutaja

I

Kohto ette tulli Baron Krudner, ja kaibas et minno Brauer Hindrek Lõhmus 1880 aastal minnole ühhe jaggo Õllut omma holetusse läbbi laskis sandiks minna, et temma mitte Ölle nöud ei olle puhtad hoidnud, ja selle läbbi kegi minno kaest sedda Õllut ei ostnud, ja pärrast usna happuks läks, nenda et kõik mahha lastud sai, sedda Õllut olli 18 wati toop Ollut ja üks teggo Paieri Ollut, ja ollen selle läbbi 356 Rubl 63 kop kahjo sanud.

Brauer Hindrek Lõhmus tulli ette ja andis wastust, et minna mitte Braueri ammati peale istutud waid igga ühhe töö peale tarwetud sain, kus agga wähhe Mõisa töö jure tarwis olli, wahhel ka kutsari ammeti peale, ja minno ajal ei olle mitte Ollut mahha lastud, waid pärrast kui minna lahti ollin, ja miks siis mitte Keldri wasto wõtmisse jures ei olle rägitud, waid nüid hakkatakse nõudma kui minna omma palka pärrin, mis minnol sada on.

Tunnistaja Hendrek Tomson tulli ette, ja andis sedda tunnistust, et kewwadi se Õllut sai tehtud, olli wärske, ja sai Amide sesse pandud, selle jarrele olli kohhe selle Õllel Ami maggo jures, mis Braueri süi sest et Amid sandiste piggitud, ja se Brauer olli alles siin, kui se Wadi maggo leitud sai, nenda et keggi sedda Õllut ei prukinud, ja süggise hakkas se Õllut aisema, ja sai mahha lastud; temma olli kui Brauer tellitud; agga paar korda minno assemel ka kutseri ammetis käinud, üks kord Willandis, ja paar korda Pernus: agga töö jure ei olle minna mitte kuulnud tedda sunnitud ollewad.

Tunnistaja Karl Karjosen tulli ette, ja andis sedda tunnistust, et se Õllut sai kewwadi tehtud, ja selle jarrele olli kohhe wadi maggu jures, mis Õlle teggia süüd, sest et nõud sandiste arritud, ja sai siis ka katsutud sedda Õllut muija; agga kui mitte ennam ei läinud, siis lasti se Õllut mahha, sel ajal olli Lõhmus alles Orraja Ma peal töös, Braueri ammeti ajal ei olle temma mitte teises Mõisa töös käinud, waid mõnni kord kutserti ammetis, ja sedda minna ei tea, kas temma Braueri ammeti peale olli tellitud, woi muido Mõisa töömehheks, ja kui paljo sedda Õllut olli, mis mahha lastud sai sedda minna ei tea. -

Kohhus arwas sedda kaibdust järrele, ja leidis et selle Baroni härral seal jures ka süüd on, sest kui se Õllut jubba siis kohhe mitte ennam kõlblik ei olnud kui se Keller Braueri kaest wasto wõttis, tedda ka kutseri ammetis prukinud, ja mitte walla kohhut, egga wallitsust senna jure ei kutsunud.

Sest mõistis kohhus et Baroni härra kannab se kahjo issi.-

I

Kohto ette tulli Baron Krudner, ja kaibas et minno Brauer Hindrek Lõhmus 1880 aastal minnole ühhe jaggo Õllut omma holetusse läbbi laskis sandiks minna, et temma mitte Ölle nöud ei olle puhtad hoidnud, ja selle läbbi kegi minno kaest sedda Õllut ei ostnud, ja pärrast usna happuks läks, nenda et kõik mahha lastud sai, sedda Õllut olli 18 wati toop Ollut ja üks teggo Paieri Ollut, ja ollen selle läbbi 356 Rubl 63 kop kahjo sanud.

Brauer Hindrek Lõhmus tulli ette ja andis wastust, et minna mitte Braueri ammati peale istutud waid igga ühhe töö peale tarwetud sain, kus agga wähhe Mõisa töö jure tarwis olli, wahhel ka kutsari ammeti peale, ja minno ajal ei olle mitte Ollut mahha lastud, waid pärrast kui minna lahti ollin, ja miks siis mitte Keldri wasto wõtmisse jures ei olle rägitud, waid nüid hakkatakse nõudma kui minna omma palka pärrin, mis minnol sada on.

Tunnistaja Hendrek Tomson tulli ette, ja andis sedda tunnistust, et kewwadi se Õllut sai tehtud, olli wärske, ja sai Amide sesse pandud, selle jarrele olli kohhe selle Õllel Ami maggo jures, mis Braueri süi sest et Amid sandiste piggitud, ja se Brauer olli alles siin, kui se Wadi maggo leitud sai, nenda et keggi sedda Õllut ei prukinud, ja süggise hakkas se Õllut aisema, ja sai mahha lastud; temma olli kui Brauer tellitud; agga paar korda minno assemel ka kutseri ammetis käinud, üks kord Willandis, ja paar korda Pernus: agga töö jure ei olle minna mitte kuulnud tedda sunnitud ollewad.

Tunnistaja Karl Karjosen tulli ette, ja andis sedda tunnistust, et se Õllut sai kewwadi tehtud, ja selle jarrele olli kohhe wadi maggu jures, mis Õlle teggia süüd, sest et nõud sandiste arritud, ja sai siis ka katsutud sedda Õllut muija; agga kui mitte ennam ei läinud, siis lasti se Õllut mahha, sel ajal olli Lõhmus alles Orraja Ma peal töös, Braueri ammeti ajal ei olle temma mitte teises Mõisa töös käinud, waid mõnni kord kutserti ammetis, ja sedda minna ei tea, kas temma Braueri ammeti peale olli tellitud, woi muido Mõisa töömehheks, ja kui paljo sedda Õllut olli, mis mahha lastud sai sedda minna ei tea. -

Kohhus arwas sedda kaibdust järrele, ja leidis et selle Baroni härral seal jures ka süüd on, sest kui se Õllut jubba siis kohhe mitte ennam kõlblik ei olnud kui se Keller Braueri kaest wasto wõttis, tedda ka kutseri ammetis prukinud, ja mitte walla kohhut, egga wallitsust senna jure ei kutsunud.

Sest mõistis kohhus et Baroni härra kannab se kahjo issi.-


TAGASI KUVA MÄRGENDUS