Tuhande kaheksa saia üheksa kümne seitsmendamal aastal Augusti kuu seitsmendamal pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse talunaene Laimjala wallast Maria Ool ja talumees Eesti kubermangust Paide maakonnast Koiki wallast Jaan Jaaku poeg Lesser, ning aawaldasiwad, et esimene neist Maria Ool on tänasel pääwal oma wabandiku ühes maa pidamise õigusega mis maja järele on, Jaan Lesserile ära müünud kolme saja rubla eest, mis raha Lesser on tänasel pääwal puhtas rahas Ool'le wälja maksnud, peale selle kui kellegil nimetud maja kohta midagi nõudmist on, siis kostab Maria Ool selle eest oma warandusega.
Maria Ool, aga et ta ise kirjotada ei oska, kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast: Joann Mäggi <allkiri>
Jaan Lesser, aga et ta ise kirjutada ei oska, kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees Laimjala wallast: Kristjan Maripu <allkiri>
1897 aastal Augusti kuu 7 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiinane suusõnaline lepping, mis talunikude Maria Ool ja Jaan Lesseri wahel on tehtud on kirjutud akti raamatu esimese jäusse number üheksa all, kelles Maria Ool walla kohtule tuntus on, aga Jaan Lesser pani ette passi, wälja antud Eesti kubermangu Paide maakonna Koiki walla talitaja poolt 14 Juunil 1897 aastal No 103 all, siin juures peale ette lugemise oliwad mõlemad sellega rahul ja kinnitasiwad Maria Ool eest tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast Joannes Mägi, aga Jaan Lesser eest tema suusõnalise palwe peale talumees Laimjala wallast Kristjan Maripu oma allkirjaga.
Eesistuja: G. Tamkiwi <allkiri>
Kirjutaja A Küng <allkiri>
Kopiju venekeelne 7 Avgust Marija Ool, a po <venekeelne>
Kristjan Maripu <allkiri>
Tuhande kaheksa saia üheksa kümne seitsmendamal aastal Augusti kuu seitsmendamal pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse talunaene Laimjala wallast Maria Ool ja talumees Eesti kubermangust Paide maakonnast Koiki wallast Jaan Jaaku poeg Lesser, ning aawaldasiwad, et esimene neist Maria Ool on tänasel pääwal oma wabandiku ühes maa pidamise õigusega mis maja järele on, Jaan Lesserile ära müünud kolme saja rubla eest, mis raha Lesser on tänasel pääwal puhtas rahas Ool'le wälja maksnud, peale selle kui kellegil nimetud maja kohta midagi nõudmist on, siis kostab Maria Ool selle eest oma warandusega.
Maria Ool, aga et ta ise kirjotada ei oska, kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast: Joann Mäggi <allkiri>
Jaan Lesser, aga et ta ise kirjutada ei oska, kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees Laimjala wallast: Kristjan Maripu <allkiri>
1897 aastal Augusti kuu 7 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiinane suusõnaline lepping, mis talunikude Maria Ool ja Jaan Lesseri wahel on tehtud on kirjutud akti raamatu esimese jäusse number üheksa all, kelles Maria Ool walla kohtule tuntus on, aga Jaan Lesser pani ette passi, wälja antud Eesti kubermangu Paide maakonna Koiki walla talitaja poolt 14 Juunil 1897 aastal No 103 all, siin juures peale ette lugemise oliwad mõlemad sellega rahul ja kinnitasiwad Maria Ool eest tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast Joannes Mägi, aga Jaan Lesser eest tema suusõnalise palwe peale talumees Laimjala wallast Kristjan Maripu oma allkirjaga.
Eesistuja: G. Tamkiwi <allkiri>
Kirjutaja A Küng <allkiri>
Kopiju venekeelne 7 Avgust Marija Ool, a po <venekeelne>
Kristjan Maripu <allkiri>
