Tuhande kaheksa saja üheksa kümne seitsmendamal aastal Oktobri kuu kaheksamal pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse siit wallast talunaene Mari Jõeär ja talu tütruk Melania Kiutraud ning aawaldasiwad, et Melania Kiutraud läheb Mari Jõeäre juure elama ja aitab wiimast kõikis maja pidamisse juures tööga ja peab kõigi pidi tema eest hoolt, põetab haiguse ajal ja peale surma mattab Jõeäre auusaste ristiinimese kombel maha, selle wasta annab Maria Jõeär kõik oma waranduse, wäikese wabandiku platsi pidamise õiguse ühes majaga, mis platsi peale on kõik kokku wäärt sada wiiskümmend rubla on Melania Kiutrannale omaduseks, nimetud wabandiku plats on Laimjala wallas Saaremõisa järele Unguuro külas No nimega "Sapüasükku" ja ei ole peale Melania Kuitrauua, tema warandusest midagi pärida. Selle leppingu 6, 7 ja 17 wiira peal on maha kriipsutud "Jõeär" ja senna pealee kirjutud "Kiutraud" Mari Jõeär, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema palwe peale talumees Joann Mägi <allkiri>
Melania Kiutrand, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees: Mihail Koel <allkiri>
1897 aastal Oktobri kuu 8 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiianane lepping, mis tehtud Laimjala walla talu naesterahwade Mari Jõeära ja Melania Kiutraud wahel, kes mõlemad walla kohtule tuntud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse number kaheteistkumne all siin juures peale ette lugemise oliwad mõlemad sellega rahul ja kinnitasiwad Mari Jõeäre eest tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast Joannes Mägi, aga Melania Kiutraud eest tema suusonalise palwe peale talumees Laimjala wallast Mihail Koel.
Eesistuja: G. Tamkiwi <allkiri>
Kirjutaja A Küng <allkiri>
Tuhande kaheksa saja üheksa kümne seitsmendamal aastal Oktobri kuu kaheksamal pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse siit wallast talunaene Mari Jõeär ja talu tütruk Melania Kiutraud ning aawaldasiwad, et Melania Kiutraud läheb Mari Jõeäre juure elama ja aitab wiimast kõikis maja pidamisse juures tööga ja peab kõigi pidi tema eest hoolt, põetab haiguse ajal ja peale surma mattab Jõeäre auusaste ristiinimese kombel maha, selle wasta annab Maria Jõeär kõik oma waranduse, wäikese wabandiku platsi pidamise õiguse ühes majaga, mis platsi peale on kõik kokku wäärt sada wiiskümmend rubla on Melania Kiutrannale omaduseks, nimetud wabandiku plats on Laimjala wallas Saaremõisa järele Unguuro külas No nimega "Sapüasükku" ja ei ole peale Melania Kuitrauua, tema warandusest midagi pärida. Selle leppingu 6, 7 ja 17 wiira peal on maha kriipsutud "Jõeär" ja senna pealee kirjutud "Kiutraud" Mari Jõeär, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema palwe peale talumees Joann Mägi <allkiri>
Melania Kiutrand, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema suusõnalise palwe peale talumees: Mihail Koel <allkiri>
1897 aastal Oktobri kuu 8 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiianane lepping, mis tehtud Laimjala walla talu naesterahwade Mari Jõeära ja Melania Kiutraud wahel, kes mõlemad walla kohtule tuntud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse number kaheteistkumne all siin juures peale ette lugemise oliwad mõlemad sellega rahul ja kinnitasiwad Mari Jõeäre eest tema suusõnalise palwe peale talumees Uiemõisa wallast Joannes Mägi, aga Melania Kiutraud eest tema suusonalise palwe peale talumees Laimjala wallast Mihail Koel.
Eesistuja: G. Tamkiwi <allkiri>
Kirjutaja A Küng <allkiri>
