PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (1880-1883)

LeidandmedEAA.3443.1.9
Kaader
439
Daatum12.08.1883
Protokolli number255
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 5. Kahjutasu; 8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Koik Peakohtumees
H. Rauk Kohtumees
J. Järwekülg Kohtumees
A. Pent Kohtumees
J. Pest Kohtumees

Jüri Rass nõudis oma wenna Jaan Rassi käest 21 rbl. 10 kop. oma mõtsa ära raiumise eest. Raiutud puud olnud: kuused, kased ja leppad, pikad 6-7 sülda tollide arwu järele koku 211 tolli.

Jaan Rass oli tulnud ja wastas: nii hästi kui tema olla ka Jüri ise neid puid ja wõsa karjamaa ja heinamaa puhastamiseks maharaiunud. Mis tema raiunud, olla ta keik Jüri käso peale raiunud, talwel elumaja kütmiseks nõnda ka kirikumõisa makso puudeks wiia. Ega ta ometi neid warguse wiisil ei raiunud küllab siis Jüri teda kinniwõtnud ning kohtu kätte äraandnud oleks. Puud olla tema Jüri käso peale Jüri oma tarwituseks raiunud. Kui ta neid omale warastanud oleks, küllab siis Jüri kohtumehe ammugi juure toonud oleks.  Naad olla Jüriga kohtukäiad ning siis olla Jüril tema wasto see nüid üks jonni kaebtus, miks ta siis juba ammugi talwel kaebanud pole.

Tähelepanna on, et se kül üks jonni kaebtus on, kelle üle kedagi tunnistust ega põhja pole ei ole seda ennemalt mitte kaebatud, nõutud ega kellegi ameti mehele näidatud, siis

mõistis kohus:

seda kiuso kaebtust peris tühja.  Tähelepannes, et Jüri seda kaebtust kuidagi tarwiliseks ja tõeks põhjendada ei jõua.

Otsus sai kohtukäiatele kuulutud, edasikaebamise õpetus antud, neid kui wennad rahule lepima soowitud ning siis kohtu eest äraminna kästud.

Peakohtumees. /allkiri/

Kohtumehed: /allkirjad/

Jüri Rass nõudis oma wenna Jaan Rassi käest 21 rbl. 10 kop. oma mõtsa ära raiumise eest. Raiutud puud olnud: kuused, kased ja leppad, pikad 6-7 sülda tollide arwu järele koku 211 tolli.

Jaan Rass oli tulnud ja wastas: nii hästi kui tema olla ka Jüri ise neid puid ja wõsa karjamaa ja heinamaa puhastamiseks maharaiunud. Mis tema raiunud, olla ta keik Jüri käso peale raiunud, talwel elumaja kütmiseks nõnda ka kirikumõisa makso puudeks wiia. Ega ta ometi neid warguse wiisil ei raiunud küllab siis Jüri teda kinniwõtnud ning kohtu kätte äraandnud oleks. Puud olla tema Jüri käso peale Jüri oma tarwituseks raiunud. Kui ta neid omale warastanud oleks, küllab siis Jüri kohtumehe ammugi juure toonud oleks.  Naad olla Jüriga kohtukäiad ning siis olla Jüril tema wasto see nüid üks jonni kaebtus, miks ta siis juba ammugi talwel kaebanud pole.

Tähelepanna on, et se kül üks jonni kaebtus on, kelle üle kedagi tunnistust ega põhja pole ei ole seda ennemalt mitte kaebatud, nõutud ega kellegi ameti mehele näidatud, siis

mõistis kohus:

seda kiuso kaebtust peris tühja.  Tähelepannes, et Jüri seda kaebtust kuidagi tarwiliseks ja tõeks põhjendada ei jõua.

Otsus sai kohtukäiatele kuulutud, edasikaebamise õpetus antud, neid kui wennad rahule lepima soowitud ning siis kohtu eest äraminna kästud.

Peakohtumees. /allkiri/

Kohtumehed: /allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS