Wõeti läbiwaatamise ja mõistmise alla Kaiu mõisa politsei kaebtuse asi, sisse kaewatud kohtusse kirjaga sel 13 Januaril 1888. N 2, nimelt se üle:
14mal Detsembril 1887 saatnud Kaiu mõisa walitsus ühe wiina woori, 39 aami, Tallinna ja woori ülewaatajaks olnud Mihkle Tõno Kleesman, kes ööseks wooriga Kõwerojale jäänud ja käskinud widdajad, kudas alati käsk on olnud ühte kokku jääda.
Selle woorist 18 wedajad nimelt: Wanaasemäe Andres, Kambi Nigulas, Sal Kärdi Jaan, Nurga pere pois, Mikko paarna pois, Warawajaago Ado, Proosa pois Jaakobi Sauna Ado, Seppari Mihkel, Mustlepa Hans, Wainhanso pois, Mikko hanso pois, Toomahanso pois, Toomjast Matsi pois, Waintiitso pois, Tiitsomatsi Ado, Nurga sauna Hans ja Toomjast Päärn Mihkel aga ei kuulanud käsku jäänud Luigel maha ja kui Tõno Kleesman neile käskinud Kõwerojale tulla, sõimanud nemad teda ja teinud tülli. Nõuab et käsu wastapanemise ja tülitegemise pärast nemad saawat trahwitud.
Kõik need 18 kaebtusealust olid üksawal kohtu ette kutsutud ning naad tunnistasid ühewiisi koik: Nemad jõudnud enne teisa Luige kõrtso juure, et ikka on siin öömaja pidanud ja et wiinawoori ülewaataja Tõnu Kleesman põle neile nimetanud kus kortsu ees jääb öömaja pidama, siis arwanud nemad et siin kõrtsu ees, kus ikka naad öömaja pidanud, ka se kord saab se olema, wõtnud hobused eest ära, läinud kõrtsu ja hakkanud sööma. Wähem kui poole tunni järele sõitnud mööda Tõnu Kleesman, ei ole seisatanud kõrtso eest, ei ole ka kellekille kedagi rääkinud, kui nemad näinud, et Kleesman mööda sõitnud, siis hakkanud naad ka teele walmistama, hakkanud söma asju ja kottisi kõrtso laua pealt ärakoristama, et hobused olnud märjad ja et neile anda nattuke hingata siis põle naad ni kähku äraminekud teinud kui oleks just tarwis olnud ning põle arwanud, et neile wõib sest suur sü olla ja selle läbi on jõudnud Tõnu Kleesman enne kõrtsu juure tagasi kui nemad äraminekud saanud teha, ütelnud, mis naad siin wahiwad, hakkaku kohe tulme, mis nemad ka warsti täitnud.
Kleesmani põle naad sõimanud, ütelnud "mis sa meid kiusad, eks sa oleks wõind meile enne ütelda, et siia ei jää öömajale". Kleesman wastanud, iga üks saab trahwi 1 rubla.
Sai kutsutud kohtu ette Tõnu Kleesman se tunnistas: Traksi juures woor oli ühes, Tranilt-jagu wedajaid, kelle peale kohtusse kaebatud, olid ükswerst ees, aga kaugemalle jõudes kadusid silmast ära. Jõudes Luige kõrtsu juure nägin et naad olid hobused eest ärawõtnud ja jäänud öömajale, siin seisates ütlesin wäljas olejattele kõrtsu ees kogu summasse, et Kõwerojale sõidawad, ärasõites kuulsin kui mulle takkajärel hööldi, lass naad minna, meiie jääme siia. Arwates rohkem kui tunni aja järel tulin Luigele tagasi, wäljas ei olnud neist kegi, kõik olid kõrtsu sees, kui kõrtsu sisse astusin, -nägin, et mõnedel olid sapad jalast ärawõetud ning äraminekulle kegi ei walmistanud, siis andsin ma neile käsu et wibimatta Kõwerojale sõidawad, mis naad hakkasid täitma.
Kaewatawad wastasid, et se on wale, mis Tõno Kleesman rääkib et nemad äraminekulle ei walmistanud, kui Kleesman kõrtsu astus, siis oli neil kõik asjad ära koristud ja hobustel olid rangid peal, kui paari inimesel olid saapad jalast ära siis kuiwatasid nemad jalgu ja hootasid millal teised korrale saawad. Jõudsiwad nemad teistest ette, et neil olid hobused kärmemad minema, kui teistel, seda põle Kleesman ei keelanud ei lubanud, nisamuti põle Kleesman höölnud, kus kõrtsu ees jääwad seisma, ikka on naad Luigel öömaja pidanud ning sellepärast on naad selle kõrtsu ees seisma jäänud ja wõtnud ömaja.
Tõnu Kleesman ütles, et temal on wõimatu ette ütelda, kus seisma jääwad, äralahkuda woorist põle tema lubanud.
Kohtu mõistus:
1) Wiina wooride wedu peab ühes wooris olema se on kõikitelle ammust ajast teada, kui üks jagu - pea woorist äralahkus 14 Detsembril 1887 - siis on se oma wolika ja tahtmisega tehtud.
2) Äralahkunud jagu, wiina woorist põle hootanud Luige kõrtsu ees woori ülewaatajad Tõnu Kleesmani, et teada saada, kas jääwad siia, wõi sõidawad kaugemalle, waid wõtnud hobused eest ära ja jäänud öömajale, ning seda on tehtud oma wolika ja oma tahtmisega.
3) Nähes Kleesmani mööda sõites põle ruttanud äraminekuga ning selle läbi on sunditud woori ülewaatajad tagasi tulema.
Kõigest sest siis leitakse, et wiinawoorist, keda ärasaadeti Kaiust 14 Detsembril 1887 -, wedajad 18 meest nimelt: Hans Mühlman, Adu Piller, Mihkel Kadakas, Nigulas Ustem, Jaakob Reihman, Tõnu Puster, Mihkel Willing, Adu Miil, Adu Pauls, Mihkel Siiwerman, Adu Willing, Jüri Laswelt, Ans Libe, Ans Jõgebärg, Ans Karman, Andres Klemmer, Jaan Awer ja Jaan Pärn on süalused selle asjass, et on Kaiu mõisa politsei käsu üle astunud tee peal wiina wedamises, on oma woli pruukinud ja woori ülewatajalle tüli teinud aga waadates makswa wabandamiste peale, et naad põle seda meelega teinud, et ülewaataja Tõnu Kleesman põle neile höölnud, kus seisma jääwad ja et naad äraminekulle walmistanud aga põle ruttuste seda teinud, siis trahwitakse neid iga ühte 75 kop. walla laeka heaks.
Kahe nädala sees peab raha maksetud olema, kes ei jõa maksta, saab kaheks päwaks puuri pandud raha trahwi asemel.
Se kohtu otsus sai kaewatawatelle ette loetud.
Kohtu wanem: Hans Preittoff [allkiri]
Kohtu körwasmehed: Päärn Aawer [allkiri]
Mihkel Mühlman [allkiri]
kirjutaja: Towas [allkiri]
Wõeti läbiwaatamise ja mõistmise alla Kaiu mõisa politsei kaebtuse asi, sisse kaewatud kohtusse kirjaga sel 13 Januaril 1888. N 2, nimelt se üle:
14mal Detsembril 1887 saatnud Kaiu mõisa walitsus ühe wiina woori, 39 aami, Tallinna ja woori ülewaatajaks olnud Mihkle Tõno Kleesman, kes ööseks wooriga Kõwerojale jäänud ja käskinud widdajad, kudas alati käsk on olnud ühte kokku jääda.
Selle woorist 18 wedajad nimelt: Wanaasemäe Andres, Kambi Nigulas, Sal Kärdi Jaan, Nurga pere pois, Mikko paarna pois, Warawajaago Ado, Proosa pois Jaakobi Sauna Ado, Seppari Mihkel, Mustlepa Hans, Wainhanso pois, Mikko hanso pois, Toomahanso pois, Toomjast Matsi pois, Waintiitso pois, Tiitsomatsi Ado, Nurga sauna Hans ja Toomjast Päärn Mihkel aga ei kuulanud käsku jäänud Luigel maha ja kui Tõno Kleesman neile käskinud Kõwerojale tulla, sõimanud nemad teda ja teinud tülli. Nõuab et käsu wastapanemise ja tülitegemise pärast nemad saawat trahwitud.
Kõik need 18 kaebtusealust olid üksawal kohtu ette kutsutud ning naad tunnistasid ühewiisi koik: Nemad jõudnud enne teisa Luige kõrtso juure, et ikka on siin öömaja pidanud ja et wiinawoori ülewaataja Tõnu Kleesman põle neile nimetanud kus kortsu ees jääb öömaja pidama, siis arwanud nemad et siin kõrtsu ees, kus ikka naad öömaja pidanud, ka se kord saab se olema, wõtnud hobused eest ära, läinud kõrtsu ja hakkanud sööma. Wähem kui poole tunni järele sõitnud mööda Tõnu Kleesman, ei ole seisatanud kõrtso eest, ei ole ka kellekille kedagi rääkinud, kui nemad näinud, et Kleesman mööda sõitnud, siis hakkanud naad ka teele walmistama, hakkanud söma asju ja kottisi kõrtso laua pealt ärakoristama, et hobused olnud märjad ja et neile anda nattuke hingata siis põle naad ni kähku äraminekud teinud kui oleks just tarwis olnud ning põle arwanud, et neile wõib sest suur sü olla ja selle läbi on jõudnud Tõnu Kleesman enne kõrtsu juure tagasi kui nemad äraminekud saanud teha, ütelnud, mis naad siin wahiwad, hakkaku kohe tulme, mis nemad ka warsti täitnud.
Kleesmani põle naad sõimanud, ütelnud "mis sa meid kiusad, eks sa oleks wõind meile enne ütelda, et siia ei jää öömajale". Kleesman wastanud, iga üks saab trahwi 1 rubla.
Sai kutsutud kohtu ette Tõnu Kleesman se tunnistas: Traksi juures woor oli ühes, Tranilt-jagu wedajaid, kelle peale kohtusse kaebatud, olid ükswerst ees, aga kaugemalle jõudes kadusid silmast ära. Jõudes Luige kõrtsu juure nägin et naad olid hobused eest ärawõtnud ja jäänud öömajale, siin seisates ütlesin wäljas olejattele kõrtsu ees kogu summasse, et Kõwerojale sõidawad, ärasõites kuulsin kui mulle takkajärel hööldi, lass naad minna, meiie jääme siia. Arwates rohkem kui tunni aja järel tulin Luigele tagasi, wäljas ei olnud neist kegi, kõik olid kõrtsu sees, kui kõrtsu sisse astusin, -nägin, et mõnedel olid sapad jalast ärawõetud ning äraminekulle kegi ei walmistanud, siis andsin ma neile käsu et wibimatta Kõwerojale sõidawad, mis naad hakkasid täitma.
Kaewatawad wastasid, et se on wale, mis Tõno Kleesman rääkib et nemad äraminekulle ei walmistanud, kui Kleesman kõrtsu astus, siis oli neil kõik asjad ära koristud ja hobustel olid rangid peal, kui paari inimesel olid saapad jalast ära siis kuiwatasid nemad jalgu ja hootasid millal teised korrale saawad. Jõudsiwad nemad teistest ette, et neil olid hobused kärmemad minema, kui teistel, seda põle Kleesman ei keelanud ei lubanud, nisamuti põle Kleesman höölnud, kus kõrtsu ees jääwad seisma, ikka on naad Luigel öömaja pidanud ning sellepärast on naad selle kõrtsu ees seisma jäänud ja wõtnud ömaja.
Tõnu Kleesman ütles, et temal on wõimatu ette ütelda, kus seisma jääwad, äralahkuda woorist põle tema lubanud.
Kohtu mõistus:
1) Wiina wooride wedu peab ühes wooris olema se on kõikitelle ammust ajast teada, kui üks jagu - pea woorist äralahkus 14 Detsembril 1887 - siis on se oma wolika ja tahtmisega tehtud.
2) Äralahkunud jagu, wiina woorist põle hootanud Luige kõrtsu ees woori ülewaatajad Tõnu Kleesmani, et teada saada, kas jääwad siia, wõi sõidawad kaugemalle, waid wõtnud hobused eest ära ja jäänud öömajale, ning seda on tehtud oma wolika ja oma tahtmisega.
3) Nähes Kleesmani mööda sõites põle ruttanud äraminekuga ning selle läbi on sunditud woori ülewaatajad tagasi tulema.
Kõigest sest siis leitakse, et wiinawoorist, keda ärasaadeti Kaiust 14 Detsembril 1887 -, wedajad 18 meest nimelt: Hans Mühlman, Adu Piller, Mihkel Kadakas, Nigulas Ustem, Jaakob Reihman, Tõnu Puster, Mihkel Willing, Adu Miil, Adu Pauls, Mihkel Siiwerman, Adu Willing, Jüri Laswelt, Ans Libe, Ans Jõgebärg, Ans Karman, Andres Klemmer, Jaan Awer ja Jaan Pärn on süalused selle asjass, et on Kaiu mõisa politsei käsu üle astunud tee peal wiina wedamises, on oma woli pruukinud ja woori ülewatajalle tüli teinud aga waadates makswa wabandamiste peale, et naad põle seda meelega teinud, et ülewaataja Tõnu Kleesman põle neile höölnud, kus seisma jääwad ja et naad äraminekulle walmistanud aga põle ruttuste seda teinud, siis trahwitakse neid iga ühte 75 kop. walla laeka heaks.
Kahe nädala sees peab raha maksetud olema, kes ei jõa maksta, saab kaheks päwaks puuri pandud raha trahwi asemel.
Se kohtu otsus sai kaewatawatelle ette loetud.
Kohtu wanem: Hans Preittoff [allkiri]
Kohtu körwasmehed: Päärn Aawer [allkiri]
Mihkel Mühlman [allkiri]
kirjutaja: Towas [allkiri]
