Kohtu ette tuli kaibaja Salutaguse koolmeister Peeter Krichi tema kaibas, kui tema Augusti kuus kodund ära käinud, on selle aia sees üks õhtu minu suiline Jaan Klaber hakkanud minu tüttrukud sõimama, emmiseks ja minu hooraks, kui minu 70ne a. ema teda keelanud, on tema sööma laualt üles töusnud ruusikaga wasta lauda löönud, ja lubanud ema maha löia ja Noa wötnud laua pealt ja wiinud ära, Kui ma kodu tulin siis ta küsis minu käest "Kas wöttad mind weel teenistussse? Meie olime üks õhtu tülis, ja teie ema lubas mind ära tappa. Seda riidu on näinud minu sulane Joosep Peeberg, ja ka Rättsep Sommer. Nüüd pealegi on tema minu peale see tühja juttu teinud, et nemad sulasega on mind näinud löuna aial oma tüttrukuga magawad woodis. Seda rääkis Wiilu perenaine Liso Obermann minule. Teine kord rehe peksul keelasin teda Piipu pöletamast, ja tema hakkas mind söimama sandiks ja hulguseks. Ja ütles siis oleks pidanud kewade minuga see kaupa tegema, et rehe kallal ei wöi ma piipu pöletada.
Tuli ette Jaan Klaber tema ütlep kui tema mõisa tööst kodu tulnud, ja öölnud miks nii wäha leiba mulle juure pannite, ema wastas mina ei tea tüttruk pani, mina ütlesin näha on Ann tahab perenaiseks saada, ta magab wahest koolm. Peetri juures nii ema lõi Noaga mulle pale peale, ja mina wõtsin noa ära, teised seda tüli ei näinud. Aga see oli kewadest sui aega, kui ma nägin lõuna aial kui koolmeister ja tüttruk magasid ühes woodis - ja kui tüttruk mind nägi kargas üle koolmeistri woodist wälja. Ja rehe tööl tema hakkas Piipu pärast sulasega riidlema, mina ütlesin sinna wahele ei sa piipu küll ei sa ära kautada, ta hakkas mind sõimama sandiks. Peale selle weel üks Pühapääw küsisin ta käest üks wak odra wilja, ja tema hakkas siis mind toa=pöletajaks sõimama, seda kuulis Jaan Seppik.
Tuli ette Joosep Peeberg tunnistab seda nende öhtust tüli emaga, ega see Noa wötmist, tüttruku juures magamist, ei ole tema näinud, Aga rehe tööl kui koolmeister mind keelas Piipu pöletamast, siis J. Klaber hakkas sinna wahele ütlema, seda ma ei määleta, kumb enne sõimas teist.
Sai ette kutsutud koolmeistri tüttruk Ann Krimmann tunnistab selle riiu asjas, kui Jaan Klaber õhtu mõisast kodu tuli ütles mina enam möisa ei läha, waid teised ehk sina pead minema, ja hakkas mind wanduma, ütles mis suguse riistaga on sind tehtud, et oled koolmeistriga ühes magand ja hoorand, kui ema hakkas keelama, tema tõusis püsti ja lubas mööda löugi anda, aga ema ei löönud teda, ega põlnud nuga ka taal käes. Tema Noa wõtmist ma ei näinud. Seda tüli kuulis kõik Rättsep Sommer, kes seal toas oli. Ja rehe tööl kui koolmeister sulast Piipu põletusest keelas, hakkas J. Klaber koolmeistrid söimama sandiks ja hulguseks.
Kohtu mõistus jäeb nii kaugele selles asjas pooleli, kunni Rättsep Sommeri poolt see tüli asjas tunnistust saab antud.
Kohtuwanem: Hans Preittoff [allkiri]
Körwamehed: Päärn Aawer [allkiri]
dito Mihkel Mühlmann XXX
kirjutaja: J. Nahk [allkiri]
Kohtu ette tuli kaibaja Salutaguse koolmeister Peeter Krichi tema kaibas, kui tema Augusti kuus kodund ära käinud, on selle aia sees üks õhtu minu suiline Jaan Klaber hakkanud minu tüttrukud sõimama, emmiseks ja minu hooraks, kui minu 70ne a. ema teda keelanud, on tema sööma laualt üles töusnud ruusikaga wasta lauda löönud, ja lubanud ema maha löia ja Noa wötnud laua pealt ja wiinud ära, Kui ma kodu tulin siis ta küsis minu käest "Kas wöttad mind weel teenistussse? Meie olime üks õhtu tülis, ja teie ema lubas mind ära tappa. Seda riidu on näinud minu sulane Joosep Peeberg, ja ka Rättsep Sommer. Nüüd pealegi on tema minu peale see tühja juttu teinud, et nemad sulasega on mind näinud löuna aial oma tüttrukuga magawad woodis. Seda rääkis Wiilu perenaine Liso Obermann minule. Teine kord rehe peksul keelasin teda Piipu pöletamast, ja tema hakkas mind söimama sandiks ja hulguseks. Ja ütles siis oleks pidanud kewade minuga see kaupa tegema, et rehe kallal ei wöi ma piipu pöletada.
Tuli ette Jaan Klaber tema ütlep kui tema mõisa tööst kodu tulnud, ja öölnud miks nii wäha leiba mulle juure pannite, ema wastas mina ei tea tüttruk pani, mina ütlesin näha on Ann tahab perenaiseks saada, ta magab wahest koolm. Peetri juures nii ema lõi Noaga mulle pale peale, ja mina wõtsin noa ära, teised seda tüli ei näinud. Aga see oli kewadest sui aega, kui ma nägin lõuna aial kui koolmeister ja tüttruk magasid ühes woodis - ja kui tüttruk mind nägi kargas üle koolmeistri woodist wälja. Ja rehe tööl tema hakkas Piipu pärast sulasega riidlema, mina ütlesin sinna wahele ei sa piipu küll ei sa ära kautada, ta hakkas mind sõimama sandiks. Peale selle weel üks Pühapääw küsisin ta käest üks wak odra wilja, ja tema hakkas siis mind toa=pöletajaks sõimama, seda kuulis Jaan Seppik.
Tuli ette Joosep Peeberg tunnistab seda nende öhtust tüli emaga, ega see Noa wötmist, tüttruku juures magamist, ei ole tema näinud, Aga rehe tööl kui koolmeister mind keelas Piipu pöletamast, siis J. Klaber hakkas sinna wahele ütlema, seda ma ei määleta, kumb enne sõimas teist.
Sai ette kutsutud koolmeistri tüttruk Ann Krimmann tunnistab selle riiu asjas, kui Jaan Klaber õhtu mõisast kodu tuli ütles mina enam möisa ei läha, waid teised ehk sina pead minema, ja hakkas mind wanduma, ütles mis suguse riistaga on sind tehtud, et oled koolmeistriga ühes magand ja hoorand, kui ema hakkas keelama, tema tõusis püsti ja lubas mööda löugi anda, aga ema ei löönud teda, ega põlnud nuga ka taal käes. Tema Noa wõtmist ma ei näinud. Seda tüli kuulis kõik Rättsep Sommer, kes seal toas oli. Ja rehe tööl kui koolmeister sulast Piipu põletusest keelas, hakkas J. Klaber koolmeistrid söimama sandiks ja hulguseks.
Kohtu mõistus jäeb nii kaugele selles asjas pooleli, kunni Rättsep Sommeri poolt see tüli asjas tunnistust saab antud.
Kohtuwanem: Hans Preittoff [allkiri]
Körwamehed: Päärn Aawer [allkiri]
dito Mihkel Mühlmann XXX
kirjutaja: J. Nahk [allkiri]
