Kubja Seppa Johann Nereri linna wargusse polest tunnist Karl Lutti, et Peter Kübbaral olnu 4 tükki linnu, kaluu perra 2 punda, ja arwas 5 Rublit ja päle üttekokko Ragguli Peter Küppar neide eest sanu olnu. Onnu Peter Küppar kutsnu tedda ütten hobbese wahhetamisse perrast. Karlil olnu liig wanna ja tõisel noor hobbene. Onnu olli een Oinathoma pool olnu nink lännu Karl perran sennä, sanuu sääl koggemata kokko. Sure Zuwwa jälle lännu Oinathoma pole sepa Johann Nereri rehhe mant.
Mihkle Kreewald tunnist, ökwa enne kohtu ette tullekit selletanu Karl Lutti temmale, et kui minnu enne kohtu ette kutsutasi kui Konradi, sis minna känasi to Seppa linna wargusse Konradi päle, tood modu, et kui Seppa pois Konradi wäitse ärra warrastanu, ähwardanu Konrad, kui ma wäist kätte ei sa, sis ta peap mulle mitmawõrra taggasi tullema. Selle päle keelnu Mihkle tedda ülle tõise päle käändmisse nink üttelnud, et parremb salga ärra. Ja, üttelnud Karl Lutti, to om kül parremb.
Peter Küppar tunnist, et temmal 4 tükki ommi linno üttekokko 2 punda sis olnu, kui ti Oinathoma pool kännu, wannamehhe Jaan Lutti ütten kutsnu, ent sullane Mihkle Kreewald Karl Luttiga omma lusti enne neid ka Kurriko wi pole ärra lännu, Kurrikowi pool linna 5 Rbl. 60 kop. eest ärra münu, kige selle rahhaga Peter Küppar hendale sola ostnu. Karl Luttiga ei olle temmal minki suggust kõnnet olnu, ei kottun, ei minnen, ei tullen, nink ei olle Peter Küppar Karl Luttil mitte Kurrikowi pole ütten kutsnu, ennegi wannameest Jaan Luttit hendale seltsimehhes linno müma. Oinathoma poolt es olles temma ütteke kõrt linno enne tood henda pole winu nink olles ne linnu tema omma, kellegi muil. Pühhapäiw enne tood olnu temma kül Oinathoma pool wanna Jaani perran, linnamassinat üllessäädma. Enne hämariku sõitnu Kubja rahwast möda ülle Wastse Anzmõisa koddu.
Karl Lutti and ülles, et Mihkle Kreewald temmale selletanu, et temmal Kubja Seppa linna pannipaiga wõra olnu, selleperrast Mihkle Kreewald welle Peter Luttil enne saatnu neid linnuu ärrasilmama, sis sedda poiskest hendale juhhis ütten wõtnud nink ne kolm punda linnu rehhe alt nukkast ärra tonu nink omma kõlgussede pandu. Welli Peter es olles temmale kül middage selletanu.
Peter Lutti tunnist, et Mihkle Kreewald tedda kül ütten kutsnu Kubja Seppa linno warrastama, ilma et ta enne tood kaeman käunu, temma lännu ka ütten nink wõtnu Mihkle Kreewald ne linna kik omma olla päle nink winu omma kõlgusede, säält wõtnu temma üts öö jälle ärra nink lubbanu kaugembale ärra käkki nink lubbanu Petrele sis ka massa kui assi möda om. Wellele Karlile es olles ta middagi selletanu.
Mihkle Kreewald sallas sedda koggonist ärra.
Anz Tomann tunnist, et Mihkle Kreewald temmale selletanu Karl ja Peter Lutti kuulden, et Peter Lutti tedda kutsnu nink temma ka lännu nink winu mõllemba Johann Nereri linna omma kõlgusede, säält olles temma, Mihkle Kreewald, neid ütsinda Uhtjärwe ärra matnu, selle päle lepnu Johann Nereriga ärra nink masnu 3 Rublit Joh Nererile wälja. Sedda kuulnu nink nännu ka kõrtsimees Joh. Wender.
Selle et se assi seggaminne om, jäi se leppingu man polele nink rahhule.
Kubja Seppa Johann Nereri linna wargusse polest tunnist Karl Lutti, et Peter Kübbaral olnu 4 tükki linnu, kaluu perra 2 punda, ja arwas 5 Rublit ja päle üttekokko Ragguli Peter Küppar neide eest sanu olnu. Onnu Peter Küppar kutsnu tedda ütten hobbese wahhetamisse perrast. Karlil olnu liig wanna ja tõisel noor hobbene. Onnu olli een Oinathoma pool olnu nink lännu Karl perran sennä, sanuu sääl koggemata kokko. Sure Zuwwa jälle lännu Oinathoma pole sepa Johann Nereri rehhe mant.
Mihkle Kreewald tunnist, ökwa enne kohtu ette tullekit selletanu Karl Lutti temmale, et kui minnu enne kohtu ette kutsutasi kui Konradi, sis minna känasi to Seppa linna wargusse Konradi päle, tood modu, et kui Seppa pois Konradi wäitse ärra warrastanu, ähwardanu Konrad, kui ma wäist kätte ei sa, sis ta peap mulle mitmawõrra taggasi tullema. Selle päle keelnu Mihkle tedda ülle tõise päle käändmisse nink üttelnud, et parremb salga ärra. Ja, üttelnud Karl Lutti, to om kül parremb.
Peter Küppar tunnist, et temmal 4 tükki ommi linno üttekokko 2 punda sis olnu, kui ti Oinathoma pool kännu, wannamehhe Jaan Lutti ütten kutsnu, ent sullane Mihkle Kreewald Karl Luttiga omma lusti enne neid ka Kurriko wi pole ärra lännu, Kurrikowi pool linna 5 Rbl. 60 kop. eest ärra münu, kige selle rahhaga Peter Küppar hendale sola ostnu. Karl Luttiga ei olle temmal minki suggust kõnnet olnu, ei kottun, ei minnen, ei tullen, nink ei olle Peter Küppar Karl Luttil mitte Kurrikowi pole ütten kutsnu, ennegi wannameest Jaan Luttit hendale seltsimehhes linno müma. Oinathoma poolt es olles temma ütteke kõrt linno enne tood henda pole winu nink olles ne linnu tema omma, kellegi muil. Pühhapäiw enne tood olnu temma kül Oinathoma pool wanna Jaani perran, linnamassinat üllessäädma. Enne hämariku sõitnu Kubja rahwast möda ülle Wastse Anzmõisa koddu.
Karl Lutti and ülles, et Mihkle Kreewald temmale selletanu, et temmal Kubja Seppa linna pannipaiga wõra olnu, selleperrast Mihkle Kreewald welle Peter Luttil enne saatnu neid linnuu ärrasilmama, sis sedda poiskest hendale juhhis ütten wõtnud nink ne kolm punda linnu rehhe alt nukkast ärra tonu nink omma kõlgussede pandu. Welli Peter es olles temmale kül middage selletanu.
Peter Lutti tunnist, et Mihkle Kreewald tedda kül ütten kutsnu Kubja Seppa linno warrastama, ilma et ta enne tood kaeman käunu, temma lännu ka ütten nink wõtnu Mihkle Kreewald ne linna kik omma olla päle nink winu omma kõlgusede, säält wõtnu temma üts öö jälle ärra nink lubbanu kaugembale ärra käkki nink lubbanu Petrele sis ka massa kui assi möda om. Wellele Karlile es olles ta middagi selletanu.
Mihkle Kreewald sallas sedda koggonist ärra.
Anz Tomann tunnist, et Mihkle Kreewald temmale selletanu Karl ja Peter Lutti kuulden, et Peter Lutti tedda kutsnu nink temma ka lännu nink winu mõllemba Johann Nereri linna omma kõlgusede, säält olles temma, Mihkle Kreewald, neid ütsinda Uhtjärwe ärra matnu, selle päle lepnu Johann Nereriga ärra nink masnu 3 Rublit Joh Nererile wälja. Sedda kuulnu nink nännu ka kõrtsimees Joh. Wender.
Selle et se assi seggaminne om, jäi se leppingu man polele nink rahhule.
