Johann Wugt kaebab: tema olla Karl Kalning juures aasta teenriks olnud, teeninud Jüripäewast 1886 kunni 19 Nowembini 1886, siis olla Kalning teda lahti ütlenud ilma miski põhjata palka wilja ja kõik olla ta muidu kätte saanud, kuid 24 rubl. raha weel saamata, loomad olla talu põhu peal siia maale olnud, ta paluda et Kalning sunnitud saaks loome kunni Jüripäewani 1887 pidama ja 24 rubl. wälja maksule.

Karl Kalning ütleb: kaup olnud aasta peale, ja 24 rubl. olla Wugtil palka saamata, loomad olla ta täna päewani oma põhu peal pidanud, Wugt olla teda ähwardanud rusikaga tuas ja lubanud rehe juures puu haluga lüüa, nii et pea=luu kiunuwad, enne olla ka 2 wiis korda riidlenud, sest olla ta lahti ütlenud.

Mart Pedajas tunnistab: Paru tüdruk Mari Päär olla ütlenud Johann Wugtile et see warguse pärast Talli mõisast äraaetud, seda olla ta, Päär töiste käest kuulnud, seepeale ütlenud: Johann Wugt: "kes seda ütleb: et mina waras olen ehk warguse pärast kuskilt aetud, sellele inimesele pole muud, kui leika, - tõendagu ära, - peremeest ei olla Johan Wugt mitte ähwardanud.

Mari Päär tunnistas: Mart Pedajas olla külasse läinud ilma lubata ärgi päewal, kui peremees kodu tulnud, kõnelnud peremees külas käigu pärast, et asjata aega wiita, Wugt tulnud kõnega wahele ja ütlenud, et teda asjata wargaks üteldada, tema waras ei olla, kes temale asjata waras ütleda, sellele tema lüüa puu haluga, olgu ka see peremees, kui see rehe juure tulla, Wugt olla ka teda lõhki kiskuda lubanud ja lüüa, Wugt sõimanud ka perenaist.

Arwatud: Jääb pooleli kunni tunnistused saawad weel nõutud.

Johann Saul. [allkiri] J. Kurm

xxx - xxx