Kadri Pest astus oma Assistendi H. Gerretziga kohtu ette ning laskis kirja panna: ta müinud kewadel 1883 oma Kase talu № 111 Jaak Mägile ära. Selle müimise juures pidawad ta nüid Mäe käest 500 rbl. selget kasurahasaama. Mägi wastas: se on õige küll.
Andres Kuldkep nõudis 357 rbl, keda ta Pestile lainand, et selle kätte saaks. Karel Roosa nõudis kapitali 170 rbl. ning intres ka weel juure, siis kaswand ta nõutaw summa kuni Aprilini 1883 — 192 rbl. 90 kop.
Mägi kui nüidne Kase talu omanik lubas mõlemate nõudjatele nende nõutawad wõlad kätte maksta. Nende wõlgade eest lubas Mägi 6% aastas äramaksta 23 Aprilist 1883 kuni wiimse wõlatasumiseni. Niisamati lubas Mägi Kadri Pestile keik raha äramaksta selle järele, kuidas se neil juba räägitud ning kaubeltud ollagi. Pesti wõla eest maksab Mägi, senikaua kui kapital tasumata 6% aastal. Maksu hakatus olnud 23. Aprilist 1883. Mägi lubas Pestile, Kuldkepile ja ka Roosale nende wõlad keige hiljemalt 1886 aastal neile keigile kätte maksta, ning nende wastu protsendimaksud ka keik õigel ajal neile kätte muretseda, nimelt kuue protsendiga.
Wiimaks lasksid Pest ja Gerretz oma Mäega räägitud kaupa nii ka weel kirja panna, kuida järelseiswalt tuleb.
Pernu-Willandi kreisist, Pilistwere kihelkonnast, Kabala wallast, Wahamulla külast, Peetri talu omanik Jaak Mägi ostab sealtsamma küla, Kase talu perenaese, lese Kadri Pesti käest Kase talu järgmiste tingimistega ära.
I.
Jaak Mägi maksab Kadri Pestile 500 rbl. (kirjuta wiissada rubla) rohkem, kui Kase koha algupäraline hind mõisa kontrahti järele on. Peale selle maksab Jaak Mägi ka kõik see raha, mis Kase koha eest kuni 1883dama aasta Jüripääwani Kabala mõisa herrale baron Vietinghoffile sisse maksetud oli endise kohaomaniku Kadri Pestile ära.
II.
Jaak Mägi wõttis koha müia Kadri Pesti wõlad, Pibarist Wakina Andres Kuldkepile 357 rbl. (kirjuta Kolmsada wiiskümmend sitse rubla) ja Kahala Wahewälja Karel Roosale 192 rbl. 90 kop. (kirjuta ükssada üheksakümmend kaks rubla ja üheksakümmend kop.) oma peale ära tasuda 1883 aastast Jüri päewast arwatud.
III.
Se wõlga olek 2ses puntis siin nimetud raha, mis Kadri Pesti wõlatasumiseks Jaak Mägi käest wälja lähab, saab endise punktide sees nimetud Kadri Pestile saadawast rahast maha arwatud, ning mis siis sellest järele jääb, seda raha summa peab Peetri Jaak Mägi kolme aasta jooksul Kadri Pestile 6% (kirjuta kuue protsendiga) wastu tõrkumata 1883 aastast saadik arwatud, ära tasuma. Peale selle jääb, nagu ise eneset mõista ka see raha, mis Kase koha pealt weel mõisa herrale maksta tuleb, kui ka Kreedit. Kassa protsendid ja muud selle koha peal olewad maksud, olgu kinni neil mis tahes, Jaak Mägi äratasuda.
IV.
Protsendid maksab Jaak Mägi Kadri Pestile poole aastati, se on, 23 Oktobril ja 23 Aprilil 1883 aastast arwatud, Jaak Mäe käes ja tema eest mõisa sissemaksetud raha eest.
V.
Jaak Mägi sai oma kätte Kase talu 1883. aastal Jüripäewal ja maksis Kadri Pestile 100 rbl. (kirjuta ükssada rubla) sularaha käsirahaks sisse.
VI.
Rahasummad, mis siin nimetud, on hõbeda ja ei mitte panku raha järele nimetud.
VII.
Et sesinane müigu- ja ostukaup Kase talu koha kohta tõeste nõnda sündinud ja Kabala kogukonna kohtu ees kinnitatud saanud, tunnistawad niihästi müia kui ka ostja oma nimede allakirjutusega tõeks.
Talu müiad:
Kadri Pest XXX
Tõnis Pesti /allkiri/
Ostja:
J. Mäggi /allkiri/
Mõisteti seda keik, nii kui sündind ta kindlaks põhjaks kirja panna.
Peakohtumees: /allkiri/
Kohtumehed:
/allkirjad/
Kadri Pest astus oma Assistendi H. Gerretziga kohtu ette ning laskis kirja panna: ta müinud kewadel 1883 oma Kase talu № 111 Jaak Mägile ära. Selle müimise juures pidawad ta nüid Mäe käest 500 rbl. selget kasurahasaama. Mägi wastas: se on õige küll.
Andres Kuldkep nõudis 357 rbl, keda ta Pestile lainand, et selle kätte saaks. Karel Roosa nõudis kapitali 170 rbl. ning intres ka weel juure, siis kaswand ta nõutaw summa kuni Aprilini 1883 — 192 rbl. 90 kop.
Mägi kui nüidne Kase talu omanik lubas mõlemate nõudjatele nende nõutawad wõlad kätte maksta. Nende wõlgade eest lubas Mägi 6% aastas äramaksta 23 Aprilist 1883 kuni wiimse wõlatasumiseni. Niisamati lubas Mägi Kadri Pestile keik raha äramaksta selle järele, kuidas se neil juba räägitud ning kaubeltud ollagi. Pesti wõla eest maksab Mägi, senikaua kui kapital tasumata 6% aastal. Maksu hakatus olnud 23. Aprilist 1883. Mägi lubas Pestile, Kuldkepile ja ka Roosale nende wõlad keige hiljemalt 1886 aastal neile keigile kätte maksta, ning nende wastu protsendimaksud ka keik õigel ajal neile kätte muretseda, nimelt kuue protsendiga.
Wiimaks lasksid Pest ja Gerretz oma Mäega räägitud kaupa nii ka weel kirja panna, kuida järelseiswalt tuleb.
Pernu-Willandi kreisist, Pilistwere kihelkonnast, Kabala wallast, Wahamulla külast, Peetri talu omanik Jaak Mägi ostab sealtsamma küla, Kase talu perenaese, lese Kadri Pesti käest Kase talu järgmiste tingimistega ära.
I.
Jaak Mägi maksab Kadri Pestile 500 rbl. (kirjuta wiissada rubla) rohkem, kui Kase koha algupäraline hind mõisa kontrahti järele on. Peale selle maksab Jaak Mägi ka kõik see raha, mis Kase koha eest kuni 1883dama aasta Jüripääwani Kabala mõisa herrale baron Vietinghoffile sisse maksetud oli endise kohaomaniku Kadri Pestile ära.
II.
Jaak Mägi wõttis koha müia Kadri Pesti wõlad, Pibarist Wakina Andres Kuldkepile 357 rbl. (kirjuta Kolmsada wiiskümmend sitse rubla) ja Kahala Wahewälja Karel Roosale 192 rbl. 90 kop. (kirjuta ükssada üheksakümmend kaks rubla ja üheksakümmend kop.) oma peale ära tasuda 1883 aastast Jüri päewast arwatud.
III.
Se wõlga olek 2ses puntis siin nimetud raha, mis Kadri Pesti wõlatasumiseks Jaak Mägi käest wälja lähab, saab endise punktide sees nimetud Kadri Pestile saadawast rahast maha arwatud, ning mis siis sellest järele jääb, seda raha summa peab Peetri Jaak Mägi kolme aasta jooksul Kadri Pestile 6% (kirjuta kuue protsendiga) wastu tõrkumata 1883 aastast saadik arwatud, ära tasuma. Peale selle jääb, nagu ise eneset mõista ka see raha, mis Kase koha pealt weel mõisa herrale maksta tuleb, kui ka Kreedit. Kassa protsendid ja muud selle koha peal olewad maksud, olgu kinni neil mis tahes, Jaak Mägi äratasuda.
IV.
Protsendid maksab Jaak Mägi Kadri Pestile poole aastati, se on, 23 Oktobril ja 23 Aprilil 1883 aastast arwatud, Jaak Mäe käes ja tema eest mõisa sissemaksetud raha eest.
V.
Jaak Mägi sai oma kätte Kase talu 1883. aastal Jüripäewal ja maksis Kadri Pestile 100 rbl. (kirjuta ükssada rubla) sularaha käsirahaks sisse.
VI.
Rahasummad, mis siin nimetud, on hõbeda ja ei mitte panku raha järele nimetud.
VII.
Et sesinane müigu- ja ostukaup Kase talu koha kohta tõeste nõnda sündinud ja Kabala kogukonna kohtu ees kinnitatud saanud, tunnistawad niihästi müia kui ka ostja oma nimede allakirjutusega tõeks.
Talu müiad:
Kadri Pest XXX
Tõnis Pesti /allkiri/
Ostja:
J. Mäggi /allkiri/
Mõisteti seda keik, nii kui sündind ta kindlaks põhjaks kirja panna.
Peakohtumees: /allkiri/
Kohtumehed:
/allkirjad/
