PROTOKOLL

Ranna: Kogukonnakohtu protokolliraamat (1874-1882)

LeidandmedEAA.3112.1.4
Kaader
137
Daatum15.02.1878
Protokolli number7
Protokolli teema10. Muud üleastumised

Ette tulli Jaan Kiisel ja kaibas Ranna mõisa kõrtsimehe koer on süggisel 1877 tema karjast üks lammas ära murdnud, aga se koer on kõrtsi mehhe sullasega ühes olnud ja tema arwab et se pois Jürri Surwa on sedda koera lammaste peale ajanud.

Ette kutsuti Jaan Kiisel karja lapse Sohwi Reinot ja Josep Kiislile need ütlesid nemad ei tea kuda se koer senna on tulnud aga lampa on tema murdnud.

Ette kutsuti August Ambrosius se wastas tema ei usu mitte, et tema koer üht lammast on murdnud sest tema majast käib palju loome möda aga polle tema koer mitte murdnud ja et Kiisel mitte temale polle näidanud, et tema koer kurja on teinud sest tema olleks siis lamba wõtnu ja wälja maksnud aga nüd tema ei tahha mitte se eest? olla. Ette kutsutud sullane Jürri Surwa ja andis prorokolli tema on kül metsast tulnud ja koer on temal kasas olnud  aga tema pole näinud et se lammaste jures on käinud ja pollegi ial kuulnud et se koer kellegile on kahju teinud. Jaan Kiisel andis 5 Rubla se on olnud ½ aastane tallaeke.

Kohhus Mõistis: Et mitte tunnistust ei olle, et se koer tõeste issi se lampa on murdnud waid wõib  neist karjalastest lamaste peale aetud olla ja ka Jaan Kiisel mitte ei olle maja perre mehele näidanud sedda kurja mis selle koer on teinud siis mõistab kohus tema nõudmise tühjaks.

Se otsus sai kohtukäijattele seaduse järgi ette loetud. Jaan Kiisel ei olnud Rahhul ja sai appellationi wälja.

                                                                  Kohtumees Karl Puusep xxx

                                                                  Kohtumees Jakob Mets xxx

                                                                      abi Karel  Oja xxx 

                                                                      Kirj. (allkiri mitteloetav).

Ette tulli Jaan Kiisel ja kaibas Ranna mõisa kõrtsimehe koer on süggisel 1877 tema karjast üks lammas ära murdnud, aga se koer on kõrtsi mehhe sullasega ühes olnud ja tema arwab et se pois Jürri Surwa on sedda koera lammaste peale ajanud.

Ette kutsuti Jaan Kiisel karja lapse Sohwi Reinot ja Josep Kiislile need ütlesid nemad ei tea kuda se koer senna on tulnud aga lampa on tema murdnud.

Ette kutsuti August Ambrosius se wastas tema ei usu mitte, et tema koer üht lammast on murdnud sest tema majast käib palju loome möda aga polle tema koer mitte murdnud ja et Kiisel mitte temale polle näidanud, et tema koer kurja on teinud sest tema olleks siis lamba wõtnu ja wälja maksnud aga nüd tema ei tahha mitte se eest? olla. Ette kutsutud sullane Jürri Surwa ja andis prorokolli tema on kül metsast tulnud ja koer on temal kasas olnud  aga tema pole näinud et se lammaste jures on käinud ja pollegi ial kuulnud et se koer kellegile on kahju teinud. Jaan Kiisel andis 5 Rubla se on olnud ½ aastane tallaeke.

Kohhus Mõistis: Et mitte tunnistust ei olle, et se koer tõeste issi se lampa on murdnud waid wõib  neist karjalastest lamaste peale aetud olla ja ka Jaan Kiisel mitte ei olle maja perre mehele näidanud sedda kurja mis selle koer on teinud siis mõistab kohus tema nõudmise tühjaks.

Se otsus sai kohtukäijattele seaduse järgi ette loetud. Jaan Kiisel ei olnud Rahhul ja sai appellationi wälja.

                                                                  Kohtumees Karl Puusep xxx

                                                                  Kohtumees Jakob Mets xxx

                                                                      abi Karel  Oja xxx 

                                                                      Kirj. (allkiri mitteloetav).


TAGASI KUVA MÄRGENDUS