Tuhande üheksa saja kolmandamal aastal Mai kuu kahekümne teisel pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse talunikud Laimjala wallast Matrona Kider /sünd. Raud./ ja Wassili Wesik ning aawaldasiwad, et esimene neist Matrona Kider on tänasel pääwal Wassili Wesik käest saanud puhtas rahas kolm kümmend wiis rubla ja annab oma wabandiku platsi Laimjala waldas Kahtla kroonu mõisa järele No XXXV Anni Wassili Wesik kätte pidada, selle kaubaga, et Wesik wõib platsi oma tahtmist mööda pruukida, maksab kroonu, maakonna ja walla maksud, mis nimetud kuha kanda on ja wõiwad Matrona Kideri pärijad platsi üksi sell tingimisel Wesiku käest tagasi saada, kui nimetud raha Wesikule wälja maksawad, aga kuus aastat jäeb plats igas juhtumises ikka Wesiku kätte, platsi ära andmise korral leikab Wesik rukki põllu, mida on maha külwanud. Maa tükki suurus on 0,41 tesatini. Maha kriipsutud "Melania" ja peale kirutud "Matrona"
Wassili Wesik, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema palwe peale Marja Maripu <allkiri>
Matrona Kider, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema suusonalise palwe peale jwilman <allkiri>
1903 aastal Mai kuu 22pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, seesiinane suusõnaline lepping, mis talunikkude Matrona Kideri ja Wassili Wesik wahel tehtud, kes mõlemad walla kohtule tuntud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse No 16 all, siin juures peale ette lugemise oliwad nad sellega rahul ja kinnitasiwad Wassili Wesik eest tema suusonalise palwe peale talutütruk Laimjala wallast Maria Maripu ja Matrona Kider eest tema suusõnalise palwe peale talu mees Hapsalu kreisist Keina wallast Juhannes Willmann.
Eesistuja: J. Trumees <allkiri>
Kirjutaja: A Küng <allkiri>
Tuhande üheksa saja kolmandamal aastal Mai kuu kahekümne teisel pääwal ilmusiwad Laimjala walla kohtuse talunikud Laimjala wallast Matrona Kider /sünd. Raud./ ja Wassili Wesik ning aawaldasiwad, et esimene neist Matrona Kider on tänasel pääwal Wassili Wesik käest saanud puhtas rahas kolm kümmend wiis rubla ja annab oma wabandiku platsi Laimjala waldas Kahtla kroonu mõisa järele No XXXV Anni Wassili Wesik kätte pidada, selle kaubaga, et Wesik wõib platsi oma tahtmist mööda pruukida, maksab kroonu, maakonna ja walla maksud, mis nimetud kuha kanda on ja wõiwad Matrona Kideri pärijad platsi üksi sell tingimisel Wesiku käest tagasi saada, kui nimetud raha Wesikule wälja maksawad, aga kuus aastat jäeb plats igas juhtumises ikka Wesiku kätte, platsi ära andmise korral leikab Wesik rukki põllu, mida on maha külwanud. Maa tükki suurus on 0,41 tesatini. Maha kriipsutud "Melania" ja peale kirutud "Matrona"
Wassili Wesik, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema palwe peale Marja Maripu <allkiri>
Matrona Kider, aga et ta ise kirjutada ei oska kirjutas tema suusonalise palwe peale jwilman <allkiri>
1903 aastal Mai kuu 22pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, seesiinane suusõnaline lepping, mis talunikkude Matrona Kideri ja Wassili Wesik wahel tehtud, kes mõlemad walla kohtule tuntud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse No 16 all, siin juures peale ette lugemise oliwad nad sellega rahul ja kinnitasiwad Wassili Wesik eest tema suusonalise palwe peale talutütruk Laimjala wallast Maria Maripu ja Matrona Kider eest tema suusõnalise palwe peale talu mees Hapsalu kreisist Keina wallast Juhannes Willmann.
Eesistuja: J. Trumees <allkiri>
Kirjutaja: A Küng <allkiri>
