Tuhande üheksa saja neljandamal aastal Septembri kuu kolmandamal pääwal aawaldas Laimjala walla kohtule talumees Laimjala wallast Wassili Mihkli poeg Wesik, et soowib omma waranduse üle tõstamenti teha, nimelt jättab oma wabandiku platsi, mis Laimjala waldas Kahtla kroonu mõisa järele olewas Wiltina külas on No XXXIV nimega Hendrike poja Alexander Wesiku'le pärida ühes majaga, misplatsi peal on, niisama jäeb ka kõik liikuw warandus Alexander Wesik'le, aga peab oma õe Sohwia Wesik'le sellest warandusest wiis kümmend rubla maksma, aga Sohwia Wesikul ei ole mitte õigus oma osa wenna käest enne kätte nõuda, kui ta, Sohwia, kahekümne wiie aastaseks on saanud, kui aga Sohwia peaks anumat elu elama, siis kautab ta õiguse wenna käest oma osa nõuda, laste eest hoolekandmine ja waranduse üle walitsemine jäeb tõstamentitegija abikaas Maria Wesik /sünd. Sepp/ hooleks, nii kauaks kui Aleksander Wesik täie healiseks saab.
Wassili Wesik, aga et ta ise kirjutada ei oska, kirjutas tema peale (Wasili) Melani Ruttemägi <allkiri>
1904 aastal Septembri kuu 3 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiinane suusõnaline tõstament, mis talumees Wassili Wesik teinud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse No 8 all, Wassili Wesik, kes walla kohtule tuntud, peale selle tõstamenti ette lugemise oli sellega rahul ja kinnitas tema suusõnalise palwe peale oma all kirjaga talu naesterahwas Laimjala wallast Melania Ruttimägi seia juure tunnistab walla kohus, et tõstamenti tegija on selge mõistuse ja täie aru saamisega. Kolmandama wiira peale on kirjutud: "tõstament"
Kohtu liige: I. Aawik <allkiri>
Kirjutaja: A. Küng <allkiri>
Tuhande üheksa saja neljandamal aastal Septembri kuu kolmandamal pääwal aawaldas Laimjala walla kohtule talumees Laimjala wallast Wassili Mihkli poeg Wesik, et soowib omma waranduse üle tõstamenti teha, nimelt jättab oma wabandiku platsi, mis Laimjala waldas Kahtla kroonu mõisa järele olewas Wiltina külas on No XXXIV nimega Hendrike poja Alexander Wesiku'le pärida ühes majaga, misplatsi peal on, niisama jäeb ka kõik liikuw warandus Alexander Wesik'le, aga peab oma õe Sohwia Wesik'le sellest warandusest wiis kümmend rubla maksma, aga Sohwia Wesikul ei ole mitte õigus oma osa wenna käest enne kätte nõuda, kui ta, Sohwia, kahekümne wiie aastaseks on saanud, kui aga Sohwia peaks anumat elu elama, siis kautab ta õiguse wenna käest oma osa nõuda, laste eest hoolekandmine ja waranduse üle walitsemine jäeb tõstamentitegija abikaas Maria Wesik /sünd. Sepp/ hooleks, nii kauaks kui Aleksander Wesik täie healiseks saab.
Wassili Wesik, aga et ta ise kirjutada ei oska, kirjutas tema peale (Wasili) Melani Ruttemägi <allkiri>
1904 aastal Septembri kuu 3 pääwal Laimjala walla kohus seega tunnistab, et seesiinane suusõnaline tõstament, mis talumees Wassili Wesik teinud, on kirjutud akti raamatu esimese jäusse No 8 all, Wassili Wesik, kes walla kohtule tuntud, peale selle tõstamenti ette lugemise oli sellega rahul ja kinnitas tema suusõnalise palwe peale oma all kirjaga talu naesterahwas Laimjala wallast Melania Ruttimägi seia juure tunnistab walla kohus, et tõstamenti tegija on selge mõistuse ja täie aru saamisega. Kolmandama wiira peale on kirjutud: "tõstament"
Kohtu liige: I. Aawik <allkiri>
Kirjutaja: A. Küng <allkiri>
