Johann Sullumäggi kaibusse päle karja posi ärra lasmise perrast, selletas Johann Wender, et temmal se karjapois Hindrik Sullumäggi kül aasta päle leppitus olnu, temma eest pärahha massa nink tälle 3 Rublit palka lubbanu ja talwel ka tedda kolitada; ent ilda süggiselt tulno temma essa Johann Sullumäggi kõrtimehhe Johann Wenderi mannu, wiinu se karjapoisi ilma lubbata temma mant ärra hendale appi puid lõikama, kui puulõikaminne mõnne nädali perrast ärra lõnu, saatnu temma se posi jälle Johann Wender mannu taggasi, ent Wender ei olle ennamb wõtnu, selle et sedda last temma käest kole nõwwetu ent selleperrast ei wõinu saata, et Essa temma ärrawinu nink se latse eest 50 kop. kolitrahwi nõwweti. Selle päle lepnuu Johann Sullumäggi nimodu Johann Wenderiga ärra, et Johann Sullumäggi sedda omma poiga essi lubbanu talw läbbi üllespitta nink kolitada, Linamäel omma welle man kes koolmeistre olle, kui Wender temmale täwwelise aasta palga 3 Rublit nink 5 Rbl. pärahha ja kaits wakka kartohwlid wälja massas.
Johann Wender olles kotsilt selle leppingo päle Johann Sullumäele 8 Rublit rahha nink üts wak kartohwlid wälja masnu.
Sedda selletamisse leppingut tunnistas ka kohtomees Jaan Rosenthal tõttes, kes sääl man om olnu.
Sai mõistetus: et Johann Sullumäggi omma lubbaga nink henda tahtmisse perra se karjalatse perremehhe Johann Wenderi tenistussest ärra wiinu nink perrast kohtomehhe Jaan Rosenthali tunnistusse perra jälle täwwelise massu kätte sanu nink essi sedda last talw üllespitta nink kolitada lubbanu, täl muud õigust Johann Wender käest nõuda ei olle kui ennegi üts wak kartohwlid nink peap se lats essi üllespiddama nink 50 kop. kolitrahwi masma.
Johann Sullumäggi kaibusse päle karja posi ärra lasmise perrast, selletas Johann Wender, et temmal se karjapois Hindrik Sullumäggi kül aasta päle leppitus olnu, temma eest pärahha massa nink tälle 3 Rublit palka lubbanu ja talwel ka tedda kolitada; ent ilda süggiselt tulno temma essa Johann Sullumäggi kõrtimehhe Johann Wenderi mannu, wiinu se karjapoisi ilma lubbata temma mant ärra hendale appi puid lõikama, kui puulõikaminne mõnne nädali perrast ärra lõnu, saatnu temma se posi jälle Johann Wender mannu taggasi, ent Wender ei olle ennamb wõtnu, selle et sedda last temma käest kole nõwwetu ent selleperrast ei wõinu saata, et Essa temma ärrawinu nink se latse eest 50 kop. kolitrahwi nõwweti. Selle päle lepnuu Johann Sullumäggi nimodu Johann Wenderiga ärra, et Johann Sullumäggi sedda omma poiga essi lubbanu talw läbbi üllespitta nink kolitada, Linamäel omma welle man kes koolmeistre olle, kui Wender temmale täwwelise aasta palga 3 Rublit nink 5 Rbl. pärahha ja kaits wakka kartohwlid wälja massas.
Johann Wender olles kotsilt selle leppingo päle Johann Sullumäele 8 Rublit rahha nink üts wak kartohwlid wälja masnu.
Sedda selletamisse leppingut tunnistas ka kohtomees Jaan Rosenthal tõttes, kes sääl man om olnu.
Sai mõistetus: et Johann Sullumäggi omma lubbaga nink henda tahtmisse perra se karjalatse perremehhe Johann Wenderi tenistussest ärra wiinu nink perrast kohtomehhe Jaan Rosenthali tunnistusse perra jälle täwwelise massu kätte sanu nink essi sedda last talw üllespitta nink kolitada lubbanu, täl muud õigust Johann Wender käest nõuda ei olle kui ennegi üts wak kartohwlid nink peap se lats essi üllespiddama nink 50 kop. kolitrahwi masma.
