Welliste Jaan nink Samul Amose selletamise asjun, sel 3 Märzil 1872 N 180 all ülletähendetu, sai nüüd ne seppikoa riist nink essast ostetu wäikene ellotarre nink seppikodda kohtu läbbi ülle kaetus nink praegutse hinna perra ärra takseritus nink siin kik üttekokko tunnistusse läbbi wälja selletedu Essa warrandus üllespantu, nimmelt: 

1 Seppikodda wäärt arwatu 4 Rbl.

1 Elletarre ümbre teggemisega 30 Rbl.

2 kruwilehte 1/50, 1/20 kop - 70 kop.

1 wäikene kandiline wiil 15 kop.

1 lappik wiil 20 kop.

2 pool ümariko wiili a'10 kop -20 kop.

1 Wärkraud 15 kop.

1 kässi kruwstük 30 kop.

1 paar wäikesi 25 kop.

3 paari sure tange kokko 11 tt - 75 kop.

2 peitlit, 1 silmaraud, kokko 13 tt a' 7 kop - 91 kop.

1 Allasi ja 1 raeraud 1 Rbl.

2 suurt wassarat kokko 21 tt, a' 7 kop. - 1 Rbl. 47 kop.

1 pöörhaak 12 tt, a' 5 kop. - 60 kop.

1 kruwstük 3 Rbl. 50 kop.

1 Trill 10 kop.

1 wanna Lõõts 4 Rbl. 25 kop.

1 nagla worm 2 tt a' 10 kop. - 20 kop.

2 lehma üttekokko arwat. 25 Rbl.

2 lammast      "            "         3   "

Puhhast rahha                     50  "

üttekokko 126 Rbl.. 73 kop. 

Selle et se jaggaminne to aja päle taggasi lät kui Samul Amos Kisa pole perremehhes nink essa warrandu temma külge sai, sawa ne 126 Rublit 73 kop. nelja jakku ärra jaotetus ni, et egga üts ossa wõtja nimmelt Essa, poig Samul, poig Jaan nink üts tüttar, kes weel Samuli man om, 31 Rbl. 68  1/4 kop. saap.

Üllewann nimmitedu Protokolli perra om Jaan Amosel wellele Samulile massa 207 R

Jani osajaggu essa warrandusest siist mahha arwat 31 R. 68  1/4 kop.

Om Janil wellel Samul Amos täämbatsest päiwast massa 175 R. 31  3/4 kop.

Selle selletamise päle lepsewa wellitse Jaan nink Samul Amos henda wahhel se kohto een niwisi ärra, et Samul jättap welle Jani wõllast, 175 R. 31  3/4 kop, rahhu perrast 25 Rublit 31  3/4 kop. mahha, ni et Jaan wellel Samulile ennegi 150 Rublit wõlgu jääp. Ne 150 Rublit arwap Samul wellel Janile sis tassa, kui welli Jaan tedda kolm aastat, sest Jürripäiwast 1872 kunni jürripäiwani 1875 ausaste teenip nink hendale sapa, zuwwa nink kübbara essi murretsep, mes eest ta egga aasta kolme mattala linna maad welle Samuli käest saap. Sellega olliwa mõllemba rahhule, Jaan nink Samul Amos, nink lubbasiwa ka rahhun nink armun kui welle risti innemise wisi perra üts tõise tullus nink tõmus ellada. 

Se allkiri massap kiki Protokolli eest, mes sel 25 Webrruaril 1872 N 191 - 195 om ülleswõetus sanu.

Päkohtomees Mango Marits XXX
Abbikohtomees Jaan Kreewald XXX

         d.                Johann Perw XXX

         d.                Jaan Rosenthal XXX